EA – 9.tund ( 30.11.14) – Advent

Head uut aastat!

Just nimelt- head uut aastat! – sest täna on 1. advendiaja pühapäev, mis tähistab lisaks Advendiaja algusele ka uue kirikuaasta algust.

Meie keskendusime tänases tunnis siiski rohkem advendiajale  ja rääkisime, mis see advent täpsemalt on.

Advent on erilise ettevalmistuse ja ootamise aeg, mil me valmistume Jeesuse sündimiseks, Tema  tulemiseks siia maailma. Advent tähendabki ‘ tulemist ‘. Advendiaeg kestab pisut vähem kui 4 nädalat, tänasest  kuni Jeesuse sünnipäevani. Jeesuse sünnipäeva tähistame me jõuludel – 25.detsembril.   Täna süütasime kirikus ka esimese advendiküünla. Advendiaja sisse mahub 4 pühapäeva ja igal pühapäeval süütame me ühe küünla rohkem, ka kodudes ning isegi meie pisikeses pühapäevakooli klassiruumis. See on märk meie erilisest ootamisest ja iga küünlaga jõuab Jeesuse sünnipäev – jõulupäev – meile lähemale.

Jeesuse sündimise tähistamine on tohutlult oluline! Kui Jeesust poleks sündinud, siis esiteks – poleks meil jõule, mida tähistada, aga sellest palju tähtsam on see, et Jeesuseta poleks meil võimalust osa saada igavesest elust koos Jumalaga. Jeesuse maailma tulek on Jumala suurim kingitus meile. Tema läbi on Jumal näidanud oma erilist armastust meie vastu. Ja kui me saame jõulude aegu kingitusi, siis väga tähtis on meeles pidada, et kõige suurem ja kallim kingitus on Jeesus.

Aga nagu igaks sünnipäevaks, nii peame me tegema ettevalmistusi ka Jeesuse sünnipäevaks. Ja kõige olulisem on advendiajal ettevalmistada oma südant, et Jeesus oma tohutu armastusega, võiks meie südamesse tulla. Selleks peame oma südant puhastama, seda paremaks muutma. Ja kõige parem viis selleks on teha häid tegusid! Iga hea tegu teeb meie südant puhtamaks. Halvad teod- vastupidi- rikuvad seda. Meie hea ja puhas süda on parim kingitus, mida me sünnipäevalapsele, Jeesusele, sünnipäeva puhul teha saaeme!

Tänases tunnis meenutasime veel ka eelmises tunnis räägitut. Viimati kõnelesime Jeesuse elu tähtsamatest sündmustest. Täna rääkisime, kuidas saame meie oma igapäevases elus Jeesusele järgneda ja pisut enam Tema moodi olla.

Jeesus elas, pärast seda, kui oli siia maailma sündinud, paljuski nagu meie kõik.  Ta oli  laps nagu iga teinegi- mängis, õppis  ja tegi seda, mida tema vanemad Temalt palusid. Vanemaks saades aitas Ta Joosepit puussepa ametis ja kindlasti ka  Maarjat majapidamistöödes. Ning täiskasvanuna tegi Ta paljuski seda, mida tänapäevalgi täiskasvanud teevad- nt töötas, puussepana. Nõnda elas Ta oma elust umbes 30 aastat – lihtsa inimesena. Ning kõik need aastad täitis Ta oma ülesandeid nii hästi kui oskas ja tegi neid rõõmuga. Ja see on koht, kus meil on Jeesuselt, juba tema varajases elus, väga palju õppida! Ka meie peaksime tegema oma igapäevaseid töid ja tegemisi  rõõmuga ja nii hästi, kui me vähegi oskame – on selleks siis koolis käimine või  kodutööde tegemine, pillimäng või ujumistrenn. Ning veel eriti oluline on olla oma vanematele hea ja kuulekas laps, nagu Jeesus ka kindlasti oli.   See on väga hea viis oma igapäevases elus  Jeesusele järgneda.

Kui Jeesus oli umbes 30 aastat tavalise inimese elu elanud, toimus Tema ristimine. Pärast seda hakkas ta ringi käima ja inimesi õpetama. Ta kutsus oma esimesed jüngrid – õpilased ja sõbrad – endale järgnema. Ka meie saame olla jüngrid, kui Jeesuse kutsele vastame ja häid tegusid teeme. Jeesus tuli, et õpetada meid Jumalat paremini tundma ja armastama. Ta õpetas, kuidas saaksime elada nii, et täidaksime Jumala tahet – selleks peaksime tegema head ja palju armastama. Jeesus ütles, mis on elus kõige olulisem – armastada Jumalat üle kõige ja teisi inimesi nii, nagu iseennast. Jeesus rääkis ilusa loo viinapuust ja okstest. Ta ütles nii: “Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minus lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15: 5). Mõtlesime koos, mida see võiks tähendada ja lapsed teadsid hästi, et nagu puu küljest ära lõigatud oksad ei saa kanda vilja, ei suuda ka meie midagi head teha, kui oleme Jeesusest lahus. Püüame siis seda meeles pidada ja eriti advendiajal mõelda sellele, kuidas olla Jeesusele head sõbrad ja hoida Jumal oma elus esikohal!

Tegime algust ka meie oma  pisikese jõulusõimega. Täna vaatasime pilte, milliseid jõulusõimesid maailmas kohata võib ja tegime tutvust pisikeste kujukestega, kes meie jõulusõimes olema hakkavad. Järgmine kord asume tõsisemalt asja kallale 🙂

Rahulikku Advendiaega!

image1

23.11 Maailma loomine

Sellel pühapäeval oli meil kohal rekordarv lapsi – lausa 9! Väga rõõmustav! Tunni alustuseks saime tuttavaks uute lastega. Vanad kalad said rääkida uutele tulijatele, mida tehakse pühapäevakoolis ja millest me siiani rääkinud oleme.

Ülemöödunud kord alustasime maailma loomisest rääkimisega – rääkisime, kuidas Jumal lõi valguse, taeva, mere ja maa. Sel tunnil kordasime ja jätkasime. Samal ajal, kui kuulasime maailma loomise lugu, kleepisime ja joonistasime kõik koos plakatile jõudumööda kogu loodut – taimed, kalad, linnud, loomad ja Aadama ja Eeva. Arutlesime, kui huvitav võis Jumalal olla kõiki neid asju välja mõelda. Rääkisime ka sellest, et Jumal seadis inimesed loodu eest hoolt kandma. Tunni lõpetasime Meie Isa palvega.

Meie tunnitöö:

IMG_2103

Ilusat nädalat!

Elisabeth

Advent. Mida oleks hea teada…

– kestab vähem, kui 4 nädalat (sees on 4 pühapäeva)
– Advent – lad. keelest “tulek, tulemine” – Jeesuse Kristuse tuleku ootamise aeg
– On kaks Kristuse tulemist – sündimine ja maailma lõpus. Seepärast on kaks adventi. Esimene pühapäev ei ole 1. advent, vaid – parem – advendi esimene pühapäev.
– Jõulud (25.12, advent on läbi. Jeesuse Kristuse sündimine)
– Advendi liturgiline värv – lilla
– Lilla värv – lootuse aeg (taevas päikesetõusu ajal)
– Veel lilla värv – Suure Paastu ajal, liturgias surnute eest
– Advendi pärg ja küünlad (kolm lilla ja üks roosa)
– Pühapäevastel Missadel ei ole “Au olgu Jumalale” (“Gloria …”)

EA – 8. tund (23.11.2014) – Jeesuse elu

EA – 8. tund (23.11.2014) – Jeesuse elu

Seekordses tunnis tutvusime lähemalt Jeesuse eluga: Tema perekonnaga, sünniga, mõnede imetegudega, kannatuste, taevasse minekuga. Allpool kõigest lähemalt.

Ingli kuulutus Neitsi Maarjale: (Lk 1:26-38)

Ühel päeval ilmus Neitsi Maarjale peaingel Gabriel, kes ütles talle: „Jumal on valinud sinu, et sa saaksid Jeesuse, kogu maailma päästja emaks.“ Jeesuse nimi tähendab „päästja“ Maarja ei osanud nii suurt kingitust oodatagi kuid ta võttis selle hea meelega vastu. Nii sai Maarjast Jumala Ema ehk Kristuse ema.

Jeesuse sünd: (Lk 2:1-17 / Mt 1:18-25)

Jeesus sündis Betlemmas, tallis, kus elasid hobused ja teised koduloomad. Sest linnakese külalistemajas olid kõik toad kinni ja Maarjal ja Joosepil ei jäänud muud üle kui minna ööbima talli. Jeesuse sünnipäev on 25. Detsembril ja varsti algab aeg, mida me nimetame advendiks, mis tähendab Jeesuse sünni ootamist.

Öösel kui Jeesus sündis ilmus läheduses karjatavatele karjastele ingel, kes ütles, et sündinud on Jeesus, päästja. See sõnum rõõmustas karjaseid ja nad kiirustasid Jeesust austama ja tervitama, tuues Talle kingitusi.

Kolm kuningat (Mt 2:1-12)

Idast asusid tähele järgnedes teele kolm tarka, keda tunneme kolme kuninga nime all. Täht juhtis nad sinna kus Joosep ja Maarja peatusid. Kolm kuningat tõid Jeesusele kingituseks kulda, viirukit ja mürri.

Jeesuse lapsepõlv: (Lk 2:51-52)

Kui Jeesus oli pisike, siis Ta elas Naatsaretis koos oma ema, Maarja ja Joosepiga. Ta armastas neid väga palju. Mängis teiste omavanustega ning oli neile hea ja ustav sõber.

Jeesus õpetab templis (Lk 2:41-52)

Kui Jeesus oli 12 aastane suundus ta Maarja ja Joosepiga Jeruusalemma templisse. Tema vanemad läksid sinna iga aasta paasapühadeks nagu komme ette nägi. Jeesus palvetas templis koos teistega nagu seda tegid ülejäänud Tema vanused poisid. Kuid siis kui hakati asuma koduteele jäi Jeesus neist templisse maha. Kui karavan oli maha käinud umbes ühe päeva teekonna jagu maad, märkasid vanemad, et Jeesust pole. Nad pöördusid tagasi Jeruusalemma ning leidsid Jeesuse templist õpetatud meestega rääkimast ning neid õpetamast. Kuulajad olid temast vaimustatud ja Ta oskas kõigile esitatud küsimustele vastata.

See on viimane sündmus, mida me Jeesuse lapsepõlvest teame. Teame, et Ta kasvas nagu tavaline laps ja kuni umbes kolmekümnenda eluaastani töötas Ta Joosepi töökojas puusepana teame ka seda, et Ta tundis oma tööd väga hästi.

Jeesuse ristimine: (Mt 3:13-16 / Mk 1:9-11 / Lk 3:21-22)

Kui Jeesus oli umbes 30 aastane läks ta Jordani jõe äärde, et lasta ennast oma sugulasel Ristija Johannesel ristida. See palve üllatas Ristija Johannest väga, sest ta arvas, et Jeesust ju pole vaja ristida, sest Ta on Jumala poeg. Teda pole vaja pattudest puhastada kuid Jeesus tahtis siiski saada ristitud, et näidata meile kui tähtis ristimine on ja kui tähtis on olla ristitud.

Jeesus ja jüngrid:

Jeesus hakkas inimesi õpetama kuidas Jumalat armastada. Ta valis tavaliste inimeste seast välja 12 kelledest said tema erilised sõbrad ehk jüngrid. Kõige esimesed nendest 12-st olid Siimona ehk Peetrus ja tema vend Andreas – nemad olid kõige tavalisemad kalurid, järgmised kaks olid Jaakobus ja Johannes. (Jh 1:35-51) Jeesus käis ringi tervendas abivajajaid, õpetas inimesi ning saatis korda erilisi tunnustähti ehk imetegusid. Nagu näiteks vee muutmine veiniks Kaana pulmas. (Jh 2:1-11). Või see kui Jeesus toidab 5000 meest kahe kala ja viie leivaga (Jh 6:1-15)

Meie Isa palve (Mt 6:9-13 / Lk 11:1-4)

Ühel päeval palusid apostlid, et Jeesus õpetaks neid palvetama. Jeesus õpetas neile Meie Isa palve kus Ta õpetas meid kutsuma Jumalat isaks. Meie Isa palve on eriti tähtis ka selle pärast, et selle õpetas meile Jeesus ise.

Jeesus läheb Jeruusalemma (Mt 21:1-9 / Mk 11:1-11 jj)

Jeesus teadis, et tema ainuke ülesanne siin maa peal pole inimesi õpetada vaid hoopis neid päästa – lunastada surres meie kõigi pattude eest. Jeesus sõitis eesli seljas Jeruusalemma. Seal võtsid teda vastu suured rahvahulgad, kes kutsusid teda kuningaks. Kuid seal oli ka neid kes ei tahtnud Jeesuse õpetussõnu kuulda võtta ja plaanisid Ta hoopis tappa. Jeesust muutis see väga kurvaks. Inimesed soovisid Jeesust kiusata ja küsisid Temalt igasuguseid keerulisi küsimusi. Jeesusel oli kõigele vastatus valmis.

Püha õhtusöömaaeg: (Mt 26:26-29 / Lk 22:19-20)

Paasapühade õhtusöögil, millest võtavad osa kõik 12 jüngrit seab Jeesus sisse armulaua sakramendi, et olla igavesti koos meiega. Armulaud on väga tähtis sakrament seda vastuvõttes muutume me iga korraga üha rohkem ja rohkem Jeesuse sarnaseks. Armulaud, nagu ütleb ka selle nimi, on armu allikas ja samal ajal meie kohtumine meile väga tähtsa ning kalli Jeesusega.

Jeesuse kannatused ja risti löömine:

Samal õhtul võeti Jeesus kinni ja viidi Pontius Pilatuse juurde, kes mõistis Jeesuse surma. Jeesus pidi risti löödama Kolgata mäel. Selleks pidi Ta risti, millel Ta hiljem risti löödi ise seljas Kolgatale vedama. Rist oli väga raske ja Jeesus väsis mitu korda. Talle tuli appi Siimon Küreenest, kes aitas Jeesusel seda rasket koormat vedada. Ristilöömisega Jeesuse piinad ja alandused ei lõppenud. Sõdurid jagasid omavahel Tema riided. Ta löödi risti (naeltega). Risti ülaosas oli kirjutatud „INRI“ mis tähendab „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.“ Risti juures oli ka Tema nuttev ema.

Meie jaoks on väga tähtis meeles pidada, et Jeesus suri ristil meie kõigi pattude eest (patud, need on teod, sõnad… millega me oleme Jumalat solvanud). Patud on need, mis kaugendavad meid Jumalast. Jeesus ohverdas ennast vabatahtlikult meie eest, sest Ta armastas meid nii palju, et Ta tahtis meie eest kannatada.

Kui Jeesus suri pandi Tema keha hauda. Kuid kolm päeva hiljem kui naised läksid Jeesuse hauale said nad suure üllatuse osaliseks. Raske kivi, millega haud oli suletud oli haua eest ära lükatud ja haud oli täiesti tühi. Jeesus ilmus oma jüngritele, kes ei suutnud uskuda, et see on Jeesus, kes on ülestõusnud ja lõid kartma. (Jh 20:1-23)

Jeesuse taevasse minek (Ap 1:4-11) ja nelipühad (Ap 2:1-13)

Jeesus jäi veel mõneks ajaks oma jüngrite juurde kuni Ta läks pilvel üles taevasse. Nelipühadel saatis Jeesus jüngritele Püha Vaimu ehk lohutaja. Jüngrid hakkasid rääkima erinevaid keeli, et nad saaksid jagada Jumala õpetust võimalikult paljudele inimestele. Nelipüha peetakse päevaks mil sai alguse Kirik ehk Kristuse Ihu maapeal.

Meie kaks nädalat tagasi kasvama pandud oa taimeke on juba väga suureks kasvanud!

IMG_0425

PA1 – 8. tund (23.11.2014) – Kindlameelsusest / tugevusest

Selgus, et kõik lapsed käivad kusagil trennis! Mõni käib ka raskemas trennis näiteks jalgpallis. Jagunesime paaridesse ja jäime seejärel arutlema sisemise kindlameelsuse üle:

– Miks mul on vaja kindlameelsust?
Paljud leidsid, et kindlasti koolis õppides on vaja olla kindlameelne, eriti matemaatika kontrolltöö tegemisel, ka spordivõistlustel. Õpetaja abiga lisasime veel, et kindlameelsust on vaja ka olukordades, kus teised naeravad minu üle, siis, kui mul ebaõnnestub miski, siis, kui pean klassi ees esinema…

– Kust ma seda (juurde) saan?
Kindlasti ema käest ja isa käest.
Kahtlemata ka palve kaudu – kui proovin Jumalat rohkem usaldada. Näiteks kui ma pean klassi ees esinema, siis ma valmistun hästi ette ja mõtlen välja, mida ja kuidas ma teistele räägin ning siis … usaldan selle Jumala kätte, ütlen Talle, et näe olen andnud endast parima, aita mind seal klassi ees.

Lauren ja õpetaja jutustasid kahe peale loo hiirtest nimega August ja Priit. Lühendatud versioon:
“August oli mugavalt elav linnahiir, kel oli riideid ja kõike küllaga. Priit ent vaatamata kõigile mugavustele aeg-ajalt loobus neist – pesi end külma veega, sõi juustu asemele porrulauku ja püüdis Augustit veenda, et see teeks tedagi paremaks. August pööras aga selja. Õnnetuseks sadas ühel päeval nii palju lund, et hiired jäid lõksu. Päevad möödusid ja toit hakkas otsa saama. Priit talus seda olukorda üsna hästi, ent August oli enesevalitsust ja lootust kaotamas. Paljulugenud August teadis, et peab toiduta vastu kolm päeva ja täpselt sama palju kuluks tunneli kaevamiseks läbi lume. Juba esimese kokkupuute peale külma lumega, pööras August otsa ringi. Ta ei suutnud kaevata. Vaatamata näljatundele ja isegi vaatamata sellele, et ta võib varsti surra! Priit aga sai sellega hakkama ja pidevalt julgustas oma sõpra. August vaatas Priitu ja sai aru, et see hiir on palju targem kui ta arvas. Erinevalt temast endast, oli Priit harjutanud tegema asju seepärast, sest et ta tahtis neid teha ja mitte seetõttu, et need olid tol hetkel kõige meeldivamad tegevused. Ta käskis oma jalgadel kaevata, isegi siis kui need olid juba külmast lillad – Augusti jaoks oli see võimatu. August heitis pikali, oli valmis surema ja … kui ta silmad avas nägi ta justkui inglit – kes tegelikult oli med. õde. Med. õde ütles, et nad on teda juba mitu päeva ravinud alates sellest, kui üks vapper nelja külmunud jalaga hiir haiglasse jõudis ja juhised andis, kuidas teda leida. August jooksis Priidu juurde teda tänama, kes oli kaotanud mitu sõrme ja ühe kõrva, ent paistis rõõmsameelne. August tundis end kehvasti, sest ei olnud midagi kaotanud. Priit ütles talle, et tänu neile on ka tema siin, mis neist muidu kasu oleks olnud?! Loomulikult on nad endiselt väga head sõbrad ja Priidu kõrval õpib August oma väikest hellitatud ja nõudlikku keha valitsema, loobudes iga päev ühest tänapäevase hiire elus esinevast mittevajalikust mugavusest.”

Leppisime omavahel kokku, et igaüks püüab sel nädalal hommikul kohe voodist üles tõusta kui äratuskell heliseb või kui mind äratatakse.

Jõudu!! Palvetan, et see hea kavatsus ka igal lapsel realiseeruks!

Mari U.

A short story for children about will power

Pühapäev, 16.11.2014

+ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:                          Mt 25:14-30

Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna: „Taevariigiga on lugu nagu mehega, kes hakkas võõrale maale minema, kutsus oma sulased ja andis oma vara nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema võimist mööda, ning läks ära võõrale maale. See, kes viis talenti sai, läks kohe, kauples nendega ja teenis teist viis juurde. Nõndasamuti teenis see, kes sai kaks, teist kaks juurde. Aga see, kes ühe sai, läks, kaevas maa sisse augu ja mattis oma isanda raha maha. Pika aja pärast tuli sulaste isand tagasi ja nõudis nende käest aru. Tuli see, kes viis talenti oli saanud, tõi veel teist viis talenti ja ütles: „Isand, sina andsid mulle viis talenti, vaata, ma olen teist viis juurde teeninud!” Siis ütles isand temale: „See on hea, sina hea ja ustav sulane: sa oled olnud ustav pisku üle, mina panen su palju üle. Tule oma isanda rõõmupeole!” Tuli ka kahe talendi mees ja ütles: „Isand, sina andsid mulle kaks talenti, vaata, ma teenisin teist kaks juurde!” Isand ütles talle: „See on hea, sina hea ja ustav sulane: sa oled olnud ustav pisku üle, mina panen su palju üle. Tule oma isanda rõõmupeole!” Tuli ka see, kes ühe talendi oli saanud, ja ütles: „Isand, ma tedsin, et sa oled karm mees: sina lõikad, kuhu sa ei ole külvanud ja võtad sealt, kuhu ei ole pannud. Ja ma kartsin, läksin matsin sinu talendi maa sisse maha: Vaata, siin on sinu oma!” Aga isand kostis ja vastas talle: „Sina halb ja laisk sulane! Kui sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud ja võtan sealt, kuhu ei ole pannud, siis sa oleks pidanud mu raha panka panema ja mina oleks tagasi tulles oma raha kasuga kätte saanud. Võtke see talent tema käest ära ja andke sellele, kel on kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Aga vilets sulane visake välja pimedasse, kus on ulumine ja hammaste kiristamine!”

See on Issanda sõna.

Mooses 1 (kordamine)

Mooses1

Vasakult paremale

  1. MOOSESE ÕDE
  2. EGIPTUSE VALITSEJA
  3. KES TÕI IISRAELLASED EGIPTUSSE
  4. KES IISRAELI LASTEST TULI VAARAO KÄSUL SÜNDIDES NIILUSESSE HEITA

Alla

  1. EGIPTUSE JÕGI, KUHU JÄETI POISS, KES PÄÄSES VAARAO KÄEST
  2. POISS, KES PÄÄSES VAARAO KÄEST
  3. KES SAID IISRAELLASTEST, KUI VAARAO HAKKAS NEID KARTMA JA KIUSAMA
  4. MIDA NÄGI MOOSES LEEKIDES PÕLEMAS, KUI JUMAL END ILMUTAS

Lateraani basiilika pühitsemispäev

(Evangeelium Jh 2:13-22)

  1. Miks Jeesus peletas kaubitsejad minema?
  2. Kuidas Jeesus vastas, kui temalt küsiti, kuidas ta võis sellist asja teha?
  3. Mida tähendab võrdlus templiga? (vt ka Ps 118:22-23)
  4. Millal jüngrid lõpuks mõistsid, mida Jeesus oli öelnud?
  5. Kas te arvate, et Jeesus võis olla vihane?
  6. Kas mõnikord on õige olla vihane? Millal?
  7. Mida meie tänapäeval saame teha, et kirik oleks rohkem au sees ja kuidas me saaksime ise olla aupaklikumad?
  8. Kui me parajasti pole kirikuhoones, ei tähenda see, et me ei saa olla koos Jumalaga. Kuidas me saame näiteks kodus oma ruumi Jumalale pühendada?
  9. Mis on Laterani basiilika? Kus asub? Kellele pühendatud ja kes on selle ülemkarjane?

Mida võib tähendada “kirik”? Kolm võimalust:

  • Hoone, Jumala Koda;
  • Erinevad kristlikud kirikud: luterlik, õigeusklik jne;
  • Jeesuse maapealne kogudus, keda maailmas ühendab Rooma paavst.

EA – 7.tund (9.11.14) – Jeesus on Jumala parim kingitus meile

Tänases tunnis saime jällegi rõõmustada uute pühapäevakoolikaaslaste lisandumise üle! Et neile meie pühapäevakooli korraldus paremini tuttavaks saaks, meenutasime, et alustame tundi ristimärgiga (Püha Kolmainsuse auks) ja Meie Isa palvega (see on meie tähtsaim palve, sest Jeesus ise õpetas selle meile) ning et laual põlev küünal meenutab meile Jumalat, meie valgust. Saime tuttavaks ja meie uued sõbrad said puu otsa oma nimedega õunad kinnitada.

Seejärel tuletasime meelde kes on Jumal – meie hea ja armastav Isa. Selle eest, et Tema meid nii väga armastab ja palju head teeb, võiksime meie Talle aitäh öelda. Jumal on teinud meile väga palju kingitusi – näiteks kosmos, maakera, meie enda elu, toit ja jook ja palju muud. Lisaks sellistele suurtele kingitustele teeb Jumal meile igal päeval ka väiksemaid kingitusi, isegi nii väikeseid, et alati me ei oskagi neid märgata, kuid püüame seda märkamist aja jooksul koos õppida.

Eriti sobilik on Jumalat, meie kõigi Isa, tänada just isadepäeval. Peaksime olema tänulikud ka oma isade eest, sest ka nemad on head ja toredad kingitused Jumalalt. Lisaks meie oma pärisisadele on kõigil katoliiklastel üks ühine ja väga tähtis Isa – Rooma paavst, ning kõigis kogudustes on preestrid, kes on meile kõigile samuti head ja hoolitsevad Isad. Ka nende kõigi eest võime Jumalale väga tänulikud olla ja nende eest palvetada.

Kuid kõige-kõige suurem, parem ja erilisem kingitus Jumalalt on Jeesus. Vaatasime koos Jeesuse pilti:

sõbrad

Seda pilti nimetatakse Sõpruse Ikooniks ning sellel on kujutatud Jeesust koos oma sõbraga. Lapsed teadsid hästi, et Jeesus on see, kes hoiab käes raamatut – Piiblit. Selle ikooni puhul on oluline just sõprus – Jeesus hoiab oma sõbra ümbert kinni ja samamoodi hoiab ta kõiki oma sõpru, ka meid. Sõpruse ikoon seisab nüüdsest meie klassiruumi aknal, tuletades meelde, et Jeesus kutsub meid oma sõpradeks saama. Kuid selleks, et kellegagi sõbraks saada, tuleb teda tundma õppida. Seepärast hakkame ka meie järgmistes tundides Jeesuse elu ja õpetusega lähemalt tutvuma.

Täna rääkisime sissejuhatuseks sellest, miks on Jeesus Jumala parim kingitus meile. Jumal saatis Ta meid päästma. Jeesus tuli, et rääkida inimestele Jumalast, õpetada meid Teda tundma ja armastama ning elama nii, nagu Jumalale meeldib. Mis peamine – Ta tuli, et näidata meile, kui väga Jumal meid armastab. Jeesus tegi palju heategusid ja ka õpetas inimesi. Näiteks rääkis ta ühe loo seemnekesest, mis kasvab suureks ja ilusaks taimeks, kui tema eest piisavalt hoolitsetakse. Sellest loost jutustab meile lähemalt õpetaja Marit:

Kuid Jeesus rääkis seemnekesest veel ühe loo. Ta ütles nii: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega
sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja”
(Jh 12:24). Mõtisklesime koos, mida see võiks tähendada – kui seeme jääb seemneks ja me ei pane seda mulda, ei saa sellest kunagi suurt puud. Kuid kui pistame seemne mulda ja see sureb, kasvab temast heade viljadega taim. Lapsed taipasid kohe, et tegelikult oli selles loos juttu Jeesusest. Nagu seeme suri mullas, et tõusta taimena, nii ka Jeesus suri ristil ja tõusis kolmandal päeval üles. Oma ristisurmaga näitas Jeesus meile kõige suuremat armastust, mis üldse olla võib – Ta kannatas ja suri suurest armastusest meie vastu, et meie saaksime elada igavesti koos Jumalaga.

Maa peal elades tegi Jeesus veel midagi – ta kutsus inimesi enda sõpradeks saama ja endale järgnema. Neid, kes olid kohe valmis Jeesusele järgnema ning Tema sõpradeks saama, nimetame jüngriteks. Kuid jüngrid ei ole ainult need mehed, kelle kohta võime Piiblist lugeda ja kes elasid kunagi ammu, vaid jüngrid võime olla ka kõik meie, kui me Jeesuse kutsele vastame ja Teda armastada püüame. Kuidas – sellest räägime lähemalt järgmistes tundides!

Tunni lõpupalves usaldasime Neitsi Maarja kaitse all kõik meie isad – nii need, kes meil kodus on, kui need, kes meie eest kirikus hoolitsevad – preestrid, piiskopi ja paavsti.

Järgmiste tundide ja lastemissade kava võib näha siin:

Pühapäevakool EA_ infoleht_ tsükkel2_2014-page-001

Lisalugemist-kuulamist lapsevanematele – Kompendium: punktid 79-135; piiskopi loeng: Kes on Kristus?

0grupp – tund (9.11.14) – Isadepäev

Kõige pisemad pühapävakoolilised pidasid täna ühe toreda  ja jutuka isadepäeva koosolemise.

Tundi alustasime  ristimärgiga ja süütasime laual küünla, et ka  Jeesust meie keskel  küünla kaudu eriliselt meeles pidada.  Seejärel tegime juttu sellest, millest lapsed eelmistel tundidel kõnelenud olid ja laulsime meenutuseks ühe laulu ” Jumal lõi…”, mis aitas meelde tuletada, et Jumal on loonud valguse ja lilled ja loomad ja kõik rahvad ning muidugi –  meid ka!

Aga Jumal on loonud veel kedagi, kelleta meie kuidagi ei saaks, kelleta meid ei oleks olemas- need on meie isad! Rääkisime, et Jumal on loonud meid meie isa ja ema kaudu ning andnud meile isa ( muidugi ka ema ), et tema meie eest eriliselt hoolitseks, meid kasvataks  ning meid meie eludes juhiks, aitaks ning eriliselt- armastaks! Et tema läbi väljenduks Jumala armastus meie vastu.

Ka Jeesusel on isa. Jeesuse isa on Jumal-Isa. Ja meie teame hästi, et Jeesuse isa on ka meie Isa. Seda on isadepäeval eriti oluline meeles pidada! Jumal on meie Isa, Taevane Isa, kes on meid loonud ja kes meid armastab nagu armastab meid ka meie isa siin maa peal. Tema peale võime alati loota, temaga võime alati rääkida  ja tema aitab ja armasteb meid samuti!

Nagu meil, oli ka Jeesusel peale Taevase Isa,  isa siin maa peal. See oli Joosep, Neitsi  Maarja abikaasa, kellele Jumal andis erilise ülesande oma Poja eest hoolt kanda, teda kasvatada ja armastada.  Püha Joosep on kõigile isadele suurepäraseks eeskujuks. Ning Jeesus armastas Joosepit väga.

Isadepäev on meile heaks võimaluseks oma isasid , nii seda maapealset isa kui ka meie Taevast Isa, vanaisa või  ristiisa  kõige selle hoole ja armastuse eest, mida nad meile osutavad, tänada.  Ja meie ülesandeks on Jumalalt  paluda, et Tema meie isasid ( ja ema ka) hoiaks  ning kõige kurja eest kaitseks.

Siis said kõik rääkida oma isadest ja vanaisadest. Ning lõpuks panime kõik, mis rääkisime, pildile ka- iga üks joonistas pildi oma isast. Selle pildi juurde kirjutasime ka lühikese, aga väga tähtsa tänupalve, mida lapsed said oma soovi järgi kohandada: “Ma tänan Sind, Jumal, et mul on nii hea/tore/võrratu/ suurepärane isa! Aamen.”   ( vastavalt sellele, mis sõna keegi ise oma isa kohta välja mõtles).

Imearmas õpetaja Ene hiilis vahepeal meie tundi ja tõi meile vahvleid! Milline tore isadepäeva-üllatus! Maiustasime mõnusasti! Aitäh, Ene!

Tunni lõpus õppisime veel kiirelt ühe laulu, mis rääkis sellest, kuidas iga meie  kehaosa  on ka Jumala looming ning nendega kiidame samuti Jumalat.

Kui magus söödud ja laul lauldud, lõpetasime tunni juba tuttava ristimärgiga ja iga üks sai minna koju oma isade juurde pidupäeva tähistama!

Selline sai 0grupi tund tänasel pühapäeval. Hoiame meeles, et nüüd hakkab ka see, kõige pisemate rühm, kohtuma igal nädalal!

Ilusat isadepäeva!