EA – tund 25 (31.05.15) – õppeaasta lõpp!

Kuna täna sai pühapäevakooli aasta läbi, oli meil selleks puhuks piknik plaanitud. Ilm mängis meile küll vingerpussi, kuid meie kohtumine seetõttu ära ei jäänud ja toimus hoopiski pastoraalkeskuse saalis. Alustuseks otsis igaüks üles oma Roosipärja, mis mõni aeg tagasi tunnis meisterdatud sai. Tuletasime siis meelde mis palve see selline on ja kuidas kasutada palvehelmeid ning alustasimegi oma väikest koosolemist ühise Roosipärja lugemisega. Lapsed said oma palvehelmed nüüd koju kaasa võtta, et suvel palvetamine ikka ka meeles oleks. Samal ajal, kui me Roosipärga lugesime, saabus saali PA1 grupp – ka neil oli plaan õue minna… ning vihma tõttu seadsid nad end sisse saali teise otsa. Tänu Eonile sai ka söögipalve tehtud ja piknik võis alata!

IMG_0376

IMG_0377

IMG_0378

Söögi kõrvale rääkisime nendest headest asjadest, mis möödunud nädalal juhtunud on. Selgus, et kõige päevakohasemad teemad on hetkel Vanalinna Päevad ja “Supilinna salaselts”. Veel arutasime, mis kellelegi sel aastal pühapäevakoolis eriti meeldis ja meelde jäi. Saime teada, et lastele meeldis piknik, jõulunäidend, Roosipärja meisterdamine, preestrite külaskäigud ja see, et oli lõbus – rõõm kuulda!

Kui söödud oi juba küllalt, leidsime, et tuleks ennast nüüd natuke liigutada ka. Eriti tore oli, et meie kaaslastel PA1 grupist oli sama mõte ja nii jätkus meie koosviibimine juba suuremas seltskonnas. Seadsime ennast ringi istuma ja Johanna juhtimisel mängima mängu “Mulle meeldivad inimesed”. Ringi keskel seisja pidi mõtlema, millised inimesed talle meeldivad ja siis teistele ütlema, näiteks: mulle meeldivad inimesed, kellele meeldib päike. Seejärel pidid püsti tõusma kõik, kellele päike meeldib, ja kiiresti-kiiresti kohad ära vahetama. Konks oli selles, et iga kord jäi keegi ilma kohata…ja tema pidi siis ringi keskele jääma ja ütlema, millised inimesed talle meeldivad. Joosta ja naerda saime selle mängus küll kõvasti!

IMG_0380

Teises mängus harjutasime tähelepanuvõimet. Kükitasime kahes reas, kumbagi rea esimesel liikmel oli paber ja pliiats. Täitsa taga istus Johanna, kes mõlema rea viimasele mängijale ühte pilti näitas. Kõik teised pidid silmi kinni hoidma. Rea viimane pidi näpuga enda ees istujale selja peale joonistama, mida ta nägi….ja nii edasi. Kui järg rea esimese kätte jõudis, pidi seljalt-seljale edasi antud pilt lõpuks jälle paberile jõudma…ja tulemused olid vägagi üllatavad.

IMG_0383

IMG_0385

IMG_0388

Lõpetuseks sai igaüks veel niipalju head-paremat süüa ja kaasa võtta kui tahtis ja suvevaheaeg võis alata! Pühapäevakoolis kohtume küll alles septembrikuus, kuid püüame ikka meeles pidada, et meie sõber Jeesus ootab meid Missale ka suvel.

Rõõmsat suve ja rõõmsate kohtumisteni!

Pühapäev, 31.05.2015

+ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:                                         Mt 28:16-20

Need üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel. Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: «Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.»

See on Issanda sõna.

EA – tund 24 (17.05.15) – Taevaminemispüha ja Nelipüha

Seekordne tund algas väga toredasti – nimelt rääkisime jälle headest asjadest, mis vahepeal juhtunud on ja juttu jätkus sel korral juba päris pikalt. Kes oli emale esinenud, kes muusikakooli eksamid edukalt sooritanud, kes vanaema juures käinud. Saime ka teada, et kohal olnud kuue lapse hulgas on tervelt kolm kitarristi, üks klaverimängija, üks kunstnik ja üks hooajaline kalamees. Nii et üks ütlemata tore ja põnev seltskond on meil kokku sattunud!

Tunni teemaks olid sel korral aga kevadised suured pühad. Eelmisel neljapäeval oli Kristuse taevaminemispüha. Et sellest paremini aru saada, meenutasime, mis toimus ülestõusmispühadel ja pärast seda. Jeesus suri ristil meie pattude lunastamiseks ning tõusis kolmandal päeval surnuist üles. Mõtlesime, mida võisid tunda jüngrid ehk Jeesuse sõbrad. Nad olid pikka aega temaga, oma parima sõbraga, iga päev koos olnud ja temalt palju õppinud ning uskusid, et ta on Jumal. Nüüd äkki aga oli ta surnud… Küllap jüngrid olid kurvad ja hirmunud. Aga kui suur võis olla nende rõõm, kui ta tõesti üles tõusis! Ülestõusmispühadele järgneb ülestõusmisaeg. 40 päeva oli Jeesus veel maa peal ja näitas ennast jüngritele ja jüngrid rõõmustasid, sest Jeesus oli nende juures ja aitas neid. Kuid Jeesus rääkis, et varsti läheb ta päriselt ära – Taevasse, oma Isa juurde – ning nad ei näe teda enam. 40 päeva pärast ülestõusmist ta seda tegigi. Lugesime lastepiiblist, kuidas Jeesus läks Jumala juurde Taevasse ja jüngrid talle lummatult järgi vaatasid.

Arvatavasti jüngreid see ka natuke kurvastas või hirmutas, sest nad kartsid, et ei saa üksi hakkama. Kuid Jeesus ei jätnudki oma sõpru üksi – juba enne taevasseminekut lubas ta, et saadab neile Abilise või Lohutaja – Püha Vaimu. Ka selle sündmuse kohta lugesime lastepiiblist. Püha Vaim lohutas ja õpetas jüngreid ning aitas neil meeles hoida kõike seda, mida Jeesus oli õpetanud. Püha Vaim andis neile ka julgust – nüüd nad enam ei kartnud, vaid hakkasid julgelt ringi käima ja kuulutama sõnumit Jeesusest. Sellest saigi alguse Kirik.

Kuid Püha Vaim ei aidanud ainult Jeesuse jüngreid, vaid aitab ka igaüht meist. Eelmises tunnis rääkisime, et ristimisel saame Jumalalt kolm erilist kingitust – usk, lootus ja armastus. Need on Püha Vaimu kingitused, mis alguses on väga pisikesed, kuid aja jooksul meie hinges kasvavad. Tänu usule saame üldse Jumalasse uskuda, tänu lootusele loota igasugu häid asju, eriti aga seda, et Jumal meie eest alati hoolitseb. Armastus on neist kinkidest aga kõige suurem, sest tänu sellele saame Jumalat ja teisi inimesi järjest rohkem ja rohkem armastada.

Meil oli ka üks väga teemakohane näide. Nimelt ühele meie seast oli koolis keegi öelnud, et Jumal on surnud… Arutasime siis koos, miks mõned inimesed selliseid asju ütlevad ja mida sellistel puhkudel teha. Kõik inimesed ei tunne Jumalat ega tea paljusid asju, mida meie Tema kohta teame, sest neile pole seda keegi rääkinud. Meie aga saame neid aidata, kui endale kindlaks jääme ega karda tunnistada, et Temasse usume. See võib vahel raske olla, kuid kindlasti oli ka jüngritel vahel raske Jeesusest sellistele inimestele rääkida, kes Temasse üldse ei uskunud. Aga Püha Vaim andis neile selleks vajalikku julgust ja nii võime ka meie Pühalt Vaimult sellistes keerukates olukordades abi paluda ja uskuda, et ta kindlasti aitab!

Tunni lõpus sai igaüks endale ühe ilusa Nelipüha värvides (punane-kuldne) sätendava tuvi meisterdada. Tuletasime meelde, et tuvi on Püha Vaimu sümbol – kui Jeesus ristiti, tuli Püha Vaim tuvi kujul tema kohale. Seepärast võime tuvi pilti (või ka päris tuvi) nähes Püha Vaimu meenutada. Kuid jätame meelde, et tuvi on küll Püha Vaimu sümbol, aga mitte püha lind 🙂

Püha Vaimu saatmise püha ehk Nelipüha on juba sel pühapäeval. Sel päeval on väga ilus ja pidulik Missa ja mõned inimesed võtavad vastu kinnitamise sakramendi, millega Püha Vaim neile kohe väga eriliselt oma kingitusi annab. Nii et palvetame nende eest!

PA1 – 17. mai 2015 – Palverännak Neitsi Maarja juurde

Maikuu on katoliku kirikus pühendatud Neitsi Maarjale, meie kõigi emale. PA1 grupi lapsed tegid möödunud pühapäeval väikese palverännakule Tallinna Toomkirikusse, kus altarist vasakul ripub seinal imekaunis pilt Neitsi Maarjast. Süütasime seal ühise küünla ning lugesime koos Roosipärga.

Palverännaku eesmärk - loeme Roosipärga Toomkirikus Neitsi Maarja pildi ees

Loomulikult kibelesid lapsed ka Toomkiriku torni ronida. Küsisime luba ja kuna saime kinnitada, et oleme pühapäevakooli grupp, lubati meid sinna tasuta. Üles torni oli tee järsk ja raske, aga seejärel avanenud kaunid vaated tasusid pingutuse. Tornimineku luba ootamas

Teekond tippu Vaade Toomkiriku tornist

Tornis Oleme üleval

Toomkiriku tornist allatulek oli aga tükk maad keerulisem ja ohtlikum, kui torni tõusmine. Nii mõnigi laps arvas, et see on tema elu kõige hirmutavam kogemus. Aga olime ettevaatlikud ja kõik sujus viperusteta. Toomkiriku ees tegime ühise pildi palverännakul käinutest.

PA1 palverändurid

Tagasitee jututeemaks kujunesid lemmikloomad, kuna Elisabeth pidi endale saama merisea. Loodame, et Elisabethi lemmikul saab olema hoolitsev perenaine!

Oli üks imeliselt rõõmus ja lootusrikas palverännak. 🙂

Vaprat vastupidamist suvevaheajani!

Mari

e-post: mariklammer@gmail.com