EA 2 – 10.tund (29.11.2015) – Advent

Täna on 1. advendi pühapäev ja seetõttu oli tunni teema taas nagu ülalt antud. Tunni alguses süütasime koos ka 1. advendiküünla!

Kirikuaasta esimeses   tunnis ei saanud me muidugi kuidagi ka  juba tavaks saanud ja alati oodatud Heade Asjade Ringita. Ning  siis tuli teha ka üks teine ring – nimedering-, sest meil oli tunnis ka Michaela sõbranna Signe ja muidugi pidime ka temaga tuttavaks saama!

Niisiis oli tänase tunni teemaks Advent. Rääkisime kõigepealt, et advent on kindlasti jõulude ehk Jeesuse sünnipäeva ootamise aeg, mil me ootame Jeesuse sündimist. Advendiaja sisse mahub 4. pühapäeva ja igal pühapäeval süütame ühe küünla nii et lõpuks, kui 4 küünalt korraga põlevad, ongi Jõulud juba ukse ees ja Jeesuslaps kohe-kohe sündimas. Rääkisime ka sellest, mida see sõna advent üldse tähendab. See tähendab tulemist, niisiis on adveniaeg tulemise aeg või tulemine. Ja kes siis tuleb? Tuleb Jeesus. Jeesus sündis siia maailma küll 2000 ja rohkem aastat tagasi, kuid ta tuleb uuesti igal aastal jõulude ajal meie südamesse. Jeesus tuleb kui valgus. Ta sündis kaua aega tagasi maailma valguseks valgustades inimesi ja kogu maailma(kes elasid kurjuses ja oma süütegude küüsis), tuues neile valgust- armastust ja headust ning vabastades meid meie pattudest,  mille läbi me suudame näha seda, kes on Jumal ja mida Tema meilt tahab ning oleme üldse igat pidi rõõmsad ja õnnelikud. Samamoodi tuleb ta igal aastal, kui me meenutame Tema aastatuhandete tagust sündimist, meie südamesse ja sünnib seal päriselt uuesti – toob meile valgust – armastust ja headust ning kõike seda, mille kaudu võime olla Jumalale lähemal. Jeesus näitab meile teed Jumala juurde.

Ja selle sama valguse ootuses panemegi igal pühapäeval ühe küünla põlema, mis näitab, et Jeesus jõuab lähemale ja valgus saab suuremaks ja suuremaks kuni Jõulude ajal meid igast kaarest ümbritseb ning meie sisse  poeb!

Samuti ootab kogu kirik sel ajal ka Jeesuse teist – füüsilist( nagu üks tark laps ütles) – tulemist, mis leiab aset siis kui Jumal seda tahab ning seda aega ja hetke ei tea meist keegi. Kuid kui Ta tuleb – ja ta kindlasti tuleb, sest Ta ise on nii lubanud – siis tuleb Ta nõnda, et praegune maailm lakkab senisel kujul olemast. Ja seda, Jeesuse teist tulemist, ootab kogu Kirik advendiajal samuti.

Nimelt advendiaeg, see on lootuse aeg. Ootame Päästja tulemist, kes toob meile lootuse uuest elust koos Jumalaga!

Seda kõike silmas pidades on väga oluline märksõna advendiajal ka meeleparandus. Advent on meeleparanduse aeg ja see tähendab seda, et peame oma olemist – käitumist, tujusid, mõtlemist paremaks muutma, et võiksime olla valmis Jeesuse tulemiseks. Kuna meie, inimesed, teeme palju ka halbu asju, siis meie süda läheb nende halbade tegude tagajärjel justkui lukku ning  Jeesuse oma valguse ja armastusega ei saa tulla meie südamesse või pole seal Tema jaoks piisavalt ruumi. Sellepärast on heade tegude tegemine advendi ajal eriti oluline ( ehkki on muidugi kogu aeg väga oluline), sest iga heateoga annab lukk südames järele ja nõnda, kui lõpuks kõik riivid eest ära saame, saab Jeesus tulla ja meie südames valitsema hakata. Niisiis on oluline oma süda kurjast puhas hoida  ja valmistuda eriliselt Jeesuse tulemiseks! Ja iga üks pidi enda jaoks mõtlema midagi, mille kaudu Jeesuse tulemiseks ennast paremini ette valmistada.

Tunni lõpus rääkisime veel natuke ühest eriliset palvest- roosipärja palvest. Seda rohkem meeldetuletuseks, kuid nagu selgus, siis polnud sellest suuremat midagi meelest. Nii et sellest räägime ja kirjutame mõnel teisel korral. Kodus võiks sellest aga rääkida ikka, siis tekib lastel ka isiklik suhe ning on lihtsam mõista.

Järgmine tund on meil selle kalendriaasta viimane. Tuleb pisut jõulusem tund! Ja pärast seda, 3. advendi pühapäeval toimub pühapäevakooli jõuluetendus ja jõulukoosviibimine! Loodame teid kõiki näha!

 

 

Pühapäev, 29.11. Advent, 1.pühapäev

Lugemine püha Luuka evangeeliumist:                           Lk 21:25-28, 34-36

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: „Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad! Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”

EA 2 – 9.tund (22.11.2015) – kohtumine isa Igoriga

Tänane tund oli jälle natuke teistmoodi kui tavaliselt. Nimelt oli meil külas see preester, keda võiks nimetada meie pühapäevakooli-isaks – isa Igor.

Pärast alguspalvet saime kõik omavahel tuttavaks. Iga tunnis olija pidi ütlema oma nime ja vähemalt ühe asja, mida talle teha meeldib. Tõdesime taaskord, et meil on ikka väga mitmekülgselt tegus rühm – meie seas on kõikvõimalikke sportlasi, kunstnikuid, muusikuid, teatri- ja isegi teaduseharrastajaid!

IMG_0560

Omavahel tuttavaks saanud, mängisime eelmise tunni kordamiseks palli. Igaüks, kes paberist “palli” kinni püüdis, pidi ütlema midagi, mis tal eelmise tunni kirikus käigust meelde jäi. Kordasime siis kõik koos üle ka, mida mingid keerulisemad sõnad (nt tabernaakel) tähendavad, mispoolest on eriline tabernaaklis olev leivake, kes on need pühakud, kelle kujud on meie kirikus…jne. Nagu näha, oli lastel kõik nähtu-kuulud päris hästi meelde jäänud! Rääkisime ka sellest, miks me üldse kirikus käime ja lapsed said siinkohal täiesti ausalt vastata, miks nemad kirikusse tulevad. Isa Igor rääkis (meile kõigile julgustuseks!), et kuigi lapsed tulevad kirikusse tihti just sellepärast, et vanemad käsivad, võib see asi ühel hetkel muutuda ning inimene võib hakata tundma, et Jumal ise kutsub teda kirikusse. Ning siis me avastame, et Jeesus on tõesti meie kõige parem sõber, kes ootab meid alati ja kelle juurde me ise tulla tahame. Isa Igor rääkis meile ka sellest, kuidas temast preester sai ja seda lugu kuulasid kõik suure huviga!

Kui juba piisavalt istutud oli, tõusime püsti ja mängisime veel ühte kordamismängu. Isa Igor ütles midagi ja meie kõik pidime otsustama, kas see on õige või vale (õige vastuse korral hüppasime õhku, vale vastuse korral kükitasime maha). Niimoodi tuletasime meelde näiteks selle, et järgmisel nädalal algab advendiaeg, mille jooksul me valmistume Jeesuse sündimiseks.

Lõpuks rääkis isa Igor meile veel ühe loo Sakkeuse-nimelisest mehest, kes tahtis olla Jeesuse sõber ja ronis selleks puu otsa. Selle loo juures pidime meelde jätma eelkõige just seda, et Sakkeus ise tegi midagi selleks, et olla Jeesuse sõber ja et Jeesusele meeldib, kui tema sõpruse nimel meiegi midagi teeme.

IMG_0563

Kuid me ei pidanud ainult kuulama, vaid saime ise tegutseda ka. Isa Igor jagas lapsed paaridesse ja iga paar sai pildi või kaks Sakkeuse loo kohta, millelt tuli otsida vigu või erinevusi. Lõpuks said paarid omavahel ka asja arutada ja tund lõppeski ninapidi koos vahva ja tööka ühise aruteluga 🙂

IMG_0564

Aitäh toreda tunni eest, isa Igor!

 

 

 

Maarja Kool – 15.11.15 – Ikoonimaal

Selle hooaja teises tunnis jätkasime mõtisklemist-tegutsemist Püha Joosepi teemal. Meie suureks rõõmuks oli meile külla tulnud ikoonimaalija Sirje Säär, kelle juhendamisel hakkasime ka meie ikoonimaalimise ilusat ja pühalikku tööd õppima!

Kõigepealt seadsid kõik kohaletulnud end pika laua ümber istuma (lõpuks sai tunnis osalejaid nii palju, et ühe laua taha kõik ära ei mahtunudki!) ning senikaua, kui õpetajad töövahendeid laiali jagasid, rääkis Sirje meile kõigest sellest, mida me Piiblist Joosepi kohta teada saame.

Tuletasime meelde, kuidas Joosep, Neitsi Maarja kihlatu, oli pisut ehmunud, kui leidis, et Maarja Pühast Vaimust last ootab ning kuidas teda seepeale Issanda ingel julgustas. Ja Joosep usaldas Jumalat! Ta hoolitses lapseootel Maarja eest ja koos võtsid nad ette teekonna Petlemma ning just sel teekonnal sündis Jeesus. Taaskord ilmus Joosepile Issanda ingel ning käskis tal koos Maarja ja Joosepiga Egiptusesse põgeneda, et Heroodes last hukata ei saaks. Ja taaskord usaldas Joosep Jumalat. Kolmandat korda ilmus ingel Joosepile, et lubada tal koos Maarja ja Jeesusega tagasi Naatsaretti pöörduda, kuhu Püha Perekond seepeale elama asuski. Lõpuks luges Sirje meile Evangeeliumist ette Jeesuse templissetoomise loo:

Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis,
viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, 
nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: „Iga poeglast, kes
on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”, 

ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar
turteltuvi või kaks tuvipoega”. 

(Lk 2: 22-24)

IMG_0528

IMG_0533

Sellest kirjakohast saime teada, miks kujutatakse Püha Joosepit koos kahe tuviga. Ka meie maalime ikooni, millel Joosep hoiab süles kahte tuvi.  Iga laps saigi endale Sirje joonistatud ikooni kavandi ja väikese puuplaadikese. Pilt tuli tagantpoolt tumeda kriidiga kokku määrida ja plaadikesele kinnitada. Seejärel tuli kõik pildil olevad jooned hariliku pliiatsiga üle joonistada, et kriidijäljed puuplaadile jääksid. Nagu selgus, on tegemist vägagi täpse ja suurt kannatlikkust nõudva tööga… kuid juba selle esimese joonistuse tulemus oli nii ilus, et oli kõike kannatust väärt – nagu kinnitasid kunstnike naeratused!

IMG_0537

IMG_0538

IMG_0541

IMG_0540

Ja nüüd võis asuda päris maalimise kallale! Sirje õpetas, kuidas seda teha ja õpetaja Ene segas värve kokku. Kuna ka maalimine on väga aeganõudev töö, saime seekord tehtud tausta ja Püha Joosepi aupaiste.

IMG_0539

IMG_0548

IMG_0546

IMG_0551

Nagu näha, ei mõjunud ikoonimaalimine sugugi väsitavalt, vaid näod läksid järjest rohkem naerule! Ikoonidega jätkame tööd uuel aastal, sest detsembrikuus ootab meid ees perekondlik advendipärgade meisterdamine. Meie poolvalmis ikoone saavad aga kõik huvilised uudistada pastoraalkeskuse saalis.

 

EA 2 – 8. tund (08.11.2015) –Peeter-Pauli katedraal

Selle nädala tunnis külastasime Kiriku tunni jätkuks meie oma Peeter-Pauli katedraali ja vaatasime, mis seal põnevat leiab.

Enne kui kirikusse sisenesime rääkisime põlvitamisest, ristimärgist ja pühitsetud veest. Siinkohal on oluline meeles pidada, et põlvitamine ja ristimärk on kaks eraldi palvet, mistõttu tuleks neid teha eraldi. Põlvitamisega muidugi tervitame Jeesust, aga  näitame Jeesusele tabernaaklis ka armastust ja austust Tema vastu. Seega põlvitamise ajal võiks oma südames Jeesusele ka midagi öelda – tervituseks ja armastuse väljenduseks.

Siis istusime kõige esimesse pingiritta ja rääkisime kõigest, mis silma hakkas ning huvi pakkus. Sai räägitud tabernaaklist – kõige tähtsamast asjast kirikus – , kus on Jeesus, kes meid alati ootab. Rääkisime ka altarist ja krutsifiksist, Neitsi Maarja kujust ja pildist tabernaakli kohal, Peetruse ning Pauluse kujudest, kellest esimene hoiab käes Taeva värava võtit ning teine mõõka ning raamatut(Piiblit), mis sümboliseerib seda, et evangeeliumi kuulutades tungisid Pauluse öeldud sõnad inimeste südamesse nagu mõõk. Veel tegime juttu piiskopi toolist ja pühast Joosepist, kelle kuju asub kiriku vasakpoolses nurgas. Siis tõusime ja läksime koos Fatima Neitsi Maarja kuju juurde ning rääkisime Maarjast kui eestkostjast ning küünalde panemisest rääkisime ka. Veel uurisime püha Antoniuse kuju ja muidugi Jeesuse taevassevõtmist kujutavat maali kiriku tagaseinas. Kiiresti vaatasime üle ka ristitee esimesed peatused ja ekskursiooni lõppu jäi pihitool ühes selle tähendusega. Oma kirikuekskursiooni lõpetasime Maarja kabelis palvega meie Ema poole. 

Väga tore, et saime meie oma kodukirikut  natuke rohkem tundma õppida. Loodame, et juba üsna pea saame sinna uuesti uudistama minna! Missal käimine on muidugi hea võimalus ka ise kirikuga rohkem tutvust teha 😉