EA 2 – 13.tund (24.01.15) – Suhtleme Jumalaga palve ja Piibli abil

Uue aasta esimest tõsisemat tundi alustasime, nagu ikka, headest asjadest rääkimisega. Oli tore tõdeda, et lisaks kõigele muule armastavad meie rühma lapsed ka sportimist – peaaegu kõik olid möödunud nädalal käinud kas suusatamas, kelgutamas või uisutamas!

Lisaks heade asjade ringile tegime algust uue vestlusringiga – mida ma mäletan tänasest Missast? Kuna Esimese Armulauani on jäänud on ainult mõni kuu, on väga tähtis, et lapsed hakkaksid lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele ka päriselt Jumalaga suhtlema. Ning seda on loomulikult kõige parem teha Missal, mis on katoliiklase elu keskpunkt ja allikas! Seepärast hakkamegi edaspidi Missale rohkem tähelepanu pöörama ja arutlema, mis jäi meelde, mis oli arusaadav, mis keeruline, mis tekitab küsimusi…jne.

Kõik tunnis olnud tunnistasid täiesti ausalt, et Missa on keeruline ja igav ning laste jaoks üsna arusaamatu. Tekkis küsimus, kuidas jõuda nii kaugele, et Missal käimine meeldima hakkaks? Ja kas see on üldse võimalik?! Kindlasti on see võimalik – tuleb lihtsalt harjutada 🙂 Lapsed, kes on juba nii suured, et Armulauaks valmistuvad, võiksid nüüd küll juba igal pühapäeval Missal käia ja püüda võimalikult hästi tähele panna, mida seal tehakse (mitte ainult lastenurgas mängida). Kui miski on arusaamatu, võib emalt-isalt küsida ja küsimusi saame kõik koos ka pühapäevakooli tunnis arutada. Peaasi on lihtsalt käia Missal, sest kui me seda tundma õpime ja Jumalalt abi palume, siis küll tuleb ka armastus Missa vastu 🙂 Mõnikord võib tulla ka lastemissale, mis on mõeldud just selleks, et lapsed ka paremini Missal toimuvast aru saaksid. Need, kes on lastemissal käinud, tõdesid, et just nii ongi – lastemissa on arusaadavam küll.

Kuid Missa pole ainus viis Jumalaga suhtlemiseks. Kõik mäletasid väga hästi, et Jumalaga suhtlemist nimetatakse palvetamiseks. Tuletasime siis meelde, mis see palve täpselt on ja kuidas seda tehakse. On kaks peamist viisi palvetada:

  • lugeda juba valmis palvetekste. Sellised palved on näiteks Meie Isa, Ole tervitatud Maarja, Au olgu, Roosipärg jne. Selliseid palveid on hästi palju ja me leiame need näiteks meie kiriku palveraamatust.
  • rääkida Jumalaga oma sõnadega. Me võime Jumalaga rääkida kõigest (igaüks sai tuua näiteid, millest tema arvates võiks Jumalaga rääkida) – endast, oma koolipäevast, oma perest, sõpradest ja teistest inimestest, kontrolltöödest, oma muredest ja rõõmudest, halbadest asjadest, lemmikloomadest ja paljust muust. Me võime Jumalaga rääkida siis, kui oleme rõõmsad ja Teda selle eest tänada, aga me võime Temaga rääkida ka siis, kui oleme kurvad ja vajame Tema abi. Me võime ka lihtsalt Jumalaga nõu pidada ja arutada meie jaoks olulisi asju.

Palvetada võib igal ajal päevas. Eriti hea on seda küll teha hommikul päeva alustades ja õhtul päeva lõpetades, kuid kõik muud ajad on ka väga head! Ja nii mõnigi julges öelda, et tema on Jumalaga isegi suvalistel aegadel koolis rääkinud.

On väga tähtis palvetada ka teiste inimeste eest. Me võime paluda, et Jumal hoolitseks meie lähedaste eest, aga me võime tema abi paluda ka täiesti võõrastele inimestele, kes elavad teises maailma otsas, sest me kõik kokku oleme üks Jumala laste perekond. Lapsed olid märganud, et Missa ajal ka palvetatakse teiste eest. Arutasime, kuidas loetakse eestpalveid katedraalis, Pirita kabelis ja lastemissal – mis on ühist, mis erinevat. Lastemissal on eestpalved sellepoolest veidi isemoodi, et kuigi preester alustab, on kõigil soovijatel, ka lastel, võimalus öelda oma eestpalve. Näiteks kui ma olen parajasti mures oma hea sõbra pärast, võin lastemissal julgesti öelda, et palume minu sõbra eest. Ning siis sai igaüks natuke vaikselt mõelda, kelle või mille eest ta eriti palvetada tahaks. Julgemad said oma eestpalvesoovid ka teistele tunnis olnutele näiteks tuua.

Üks võimalus palvetada on teha seda Piibli abil. Piibel on meie kõige tähtsam raamat, Pühakiri. See on raamat, mis räägib Jumala armastusest meie vastu ja kus on palju lugusid Jumalast ja Jeesusest. Kuid kõige tähtsam on, et Piibel on tõesti Jumalasõna – Jumal ise räägib meiega Piibli kaudu.

Piiblis on kaks suurt osa – Vana Testament ja Uus Testament. Vana Testament räägib sellest, mis juhtus enne Jeesuse sündimist (alates maailma loomisest ja esimeste inimeste pattulangemisest), Uus Testament räägib Jeesuse sündimisest, tema elust, kannatustest, surmast ja ülestõusmisest ning ka sellest, kuidas Jeesuse apostlitest sai alguse Kirik. Need kaks osa omakorda sisaldavad palju erinevaid raamatuid. Need raamatud, mis räägivad Jeesuse elust ja õpetusest, on evangeeliumid.

Kirikus loetakse ka iga päev Piiblit. Pärast evangeeliumi lugemist peab preester jutluse, et aidata meil aru saada, mida Jumal meile selle evangeeliumi kaudu öelda tahab. Sellepärast on hea, kui me püüame Missa ajal jutlust jälgida. Muidugi on väga hea ise ka Piiblit lugeda – isegi kui see on natuke keeruline, võime olla kindlad, et Jumal räägib meiega selle kaudu. Aga kuidas preester teab, millist kohta Piiblist lugeda? Selleks on kirikukalender – tegime sellega ka tutvust. Kirikukalendris on iga päeva kohal selle päeva piiblilugemised. Need on kirjas lühendite ja numbritega (lühend tähendab raamatu nime ja numbrid peatükke). Proovisime kõik koos üles otsida pühapäevase evangeeliumi ning põnevust ja elevust oli seejuures palju. Kõigepealt otsisime kalendrist õige kuupäeva, siis kuupäeva juurest evangeeliumi (see on alati viimane lugemine). Seejärel tegime Piibli lahti ja vaatasime sisukorrast, mida see lühend tähendab. Siis otsisime üles õige evangeeliumi ja numbrite otsimine läks juba õige lihtsalt. Seekord oli Jakobil au meile evangeelium ette lugeda 🙂 Järgmine kord on võimalus kellelgi teisel!

IMG_0610

 

 

17.01.2015

+ Lugemine püha Johannese evangeeliumist:                                        Jh 2:1-12

Galileamaa Kaanas olid pulmad ja Jeesuse ema oli seal, ka Jeesus ja Tema jüngrid olid pulma kutsutud. Kui vein otsa sai, ütles Jeesuse ema Talle: „Neil ei ole enam veini. ” aga Jeesus vastas: „Naine, mis sa minust tahad? Minu tund ei ole veel tulnud. ” Kuid ema ütles teenijaile: „Mida iganes Tema teile ütleb, seda tehke!” Neil oli seal kuus kivianumat pesemiste tarvis, mis juutidel kombeks, umbes kümme pange igaüks. Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” ja nad täitsid need ääretasa. Siis ütles Ta neile: „Ammutage neist ja viige pulmavanemale!” ja nad viisid. Kui nüüd pulmavanem oli maitsnud vett, mis oli veiniks saanud – tema ei teadnud, kust see toodi, teenijad, kes tõid, teadsid küll – kutsus ta peigmehe ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui on juba küllalt joodud, siis halvema, aga sina oled hoidnud head veini kuni siiamaani!” Nõnda tegi Jeesus Galilea Kaanas esimese tunnustähe, ilmutas oma au ja Tema jüngrid uskusid Temasse.

See on Issanda sõna.