2.04

Lugemine püha Johannese evangeeliumist:                 Jh  11, 3-7. 17. 20-27. 33b-45

Sel ajal: Laatsruse õed saatsid Jeesusele sõna: „Issand, vaata, su sõber on haige. ” Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et selle läbi austataks Jumala Poega.” Jeesus armastas küll Martat ja ta õde ja Laatsarust, aga kui Ta haigusest kuulis, jäi Ta veel kaheks päevaks sinna, kus Ta oli. Siis ütles Ta jüngritele: „Läki jälle Juudamaale!” Kui nüüd Jeesus sinna jõudis, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud. Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta Temale vastu, aga Maarja jäi koju. Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sina oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab Sulle, mida Sa iganes Jumala käest palud. ” Jeesus ütles talle: „Su vend tõuseb üles.” Marta vastas Temale: „Ma tean, et ta tõuseb üles viimsepäeva ülestõusmises.” Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb ja mitte keegi, kes elab ja minusse usub, ei sure iial. Kas sa usud seda?” Marta ütles Talle: „Jah, Issand, ma usun, et Sina oled Messia, Jumala Poeg, kes tuleb maailma.” Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat, oli Ta vaimus väga liigutatud ja Ta võpatas ning ütles: „Kuhu te ta panite?” Nad ütlesid Talle: „Issand, tule ja vaata!” Jeesus nuttis. Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!” Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes tegi lahti pimeda silmad, ei oleks võinud teha, et ka tema poleks surnud?” Siis Jeesus oli taas väga liigutatud ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal. Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!” Surnu õde Marta ütles: „Issand, ta lehkab juba: on ju neljas päev.” Jeesus vastas talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, saad sa näha Jumala au?” Siis nad tõstsid kivi ära, Jeesus aga tõstis silmad üles ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud. Ma teadsin ju, et sa kuuled mind alati, aga ma kõnelesin rahvahulga pärast, kes mu ümber seisab, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.” Kui Ta nii oli ütelnud, hüüdis Ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” Ja surnu tuli välja, jalad ja käed surnumähistega mähitud, ja higirätik silmade ümber seotud. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ning laske tal minna!” Ja paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis Jeesus tegi, hakkasid Jeesusesse uskuma.

See on Issanda Sõna.

P. Domenico eluloost, 2.

•Domenico klassikaaslased panid ahju lund/kive ja kui õpetaja küsis kes tegi, ütlesid nad et Domenico on süüdi, aga Domenico ei öelnud midagi ning sai karistada. Domenico oli nõus karistada saama sest muidu oleksid need poisid koolist välja visatud.
•Johannes Bosco tuli Domenico külla ja kohe kui Domenico sellest teada sai läks ta tema juurde küsimaks kas ta saab temaga õppida, Bosco kahtles algul ja lasi tal Kateheesi lugeda ja jutustada.
•Domenico läks vanemate juurde küsima kas ta võib Boscoga kaasa minna ja õppis selle Kateheesi lehekülje 8 minutiga ära.

19.03

Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 4:5-15,19b-26,39a,40-42

Sel ajal: Jeesus jõudis ühe Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, selle maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; seal oli Jaakobi kaev. Jeesus oli teekäimisest väsinud ja istus kaevu äärde. Oli keskpäeva aeg. Siis tuli üks Samaaria naine vett viima. Jeesus ütles talle: «Anna mulle juua,» sest Tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. Aga Samaaria naine ütles: «Kuidas? Sina, Juuda mees, küsid juua minu, Samaaria naise käest?» Juuda rahvas ei käi ju läbi Samaaria rahvaga. Jeesus vastas: «Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.» Naine ütles Talle: «Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle elava vee? Ega siis sina ei ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile selle kaevu, kust ta ise jõi ja tema pojad ja loomad?» Jeesus kostis: «Igaühel, kes seda vett joob, tuleb jälle janu, aga kes iganes joob seda vett, mida mina talle annan, sellele ei iial enam, vaid sellest veest, mis mina talle annan, saab tema sees allikas, mis voolab igavesse elusse.» Naine ütles: «Isand, anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ega vaja siia tulla vett tooma! Näen, et sa oled prohvet. Meie vanemad on kummardanud Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemm on see paik, kus peab Jumalat kummardama.» Jeesus ütles: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest päästmine tuleb Juuda rahva seast. Aga tund tuleb – ja on juba nüüd –, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, need peavad teda vaimus ja tões kummardama.» Naine ütles Temale: «Ma tean, et Messia tuleb, keda hüütakse Kristuseks; kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.» Jeesus ütles talle: «Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.» Palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse. Kui siis samaarlased tulid Tema juurde, palusid nad Teda jääda nendega ja Ta jäi sinna kaheks päevaks. Ja Jeesuse enda sõnade pärast hakkas Temasse uskuma veel palju enam inimesi, ja nad ütlesid naisele: «Me ei usu mitte enam sinu jutu pärast, sest me oleme Teda ise kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Päästja.»

See on Issanda sõna.