1.10

+ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:                                                                    

Mt21:28-32

Jeesus rääkis ülempreestritele ja rahvavanematele selle tähendamissõna ja küsis: „Mis te sellest arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks ja ütles ühele: „Poeg, mine täna viinamäele tööle!” Too kostis: „Ma ei taha minna,” aga pärast kahetses ja läks. Isa läks ja ütles teisele sedasama. Too vastas: „Jah, ma lähen, isand,” aga ei läinud. Kumb neist kahest tegi isa tahtmist?” – Nad ütlesid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Tõesti, mina ütlen teile: tölnerid ja hoorad saavad Jumala riiki enne teid! Sest Johannes tuli teile õiguse teed näitama ja teie ei uskunud teda, aga tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi te ei kahetsenud pärastpoolegi ega uskunud teda.”

See on Issanda sõna.

24.09.17

1. Tunnid sel aastal
Grupp on jagatud kaheks. Põhjus – suur vanuse erinevus. Kord kuus – tund, milles kõik ministrandid osalevad koos, ülejäänud pühapäevad – erinevates gruppides. Piir – “Kinnitamise vanus”. Noorem grupp – koos lastega PA1 (õp. Johanna ja Valev)

2. Tuletasin meelde palve – mitte hilineda Missadele (kui on ministrant, siis tulla vähemalt 15 min. enne Missat) ja tundidele.

3. Ettevalmistus Missaks: kõik esemed peavad olema kohal, küünlad põlevad, valgus altari osas. Kõik osalevad ettevalmistuses!

4. Ettevalmistus järgmiseks Missaks (pärast Missat).

5. Poisid vaadavad blogist, kes on ministrant. Kui teavad eelnevalt, et ei saa olla, siis – nii kiiresti, kui on võimalik, annavad teada mulle sellest.

6. Kui ei ole poissi pühapäeval (tunnis) ka oleks hea, et annaksid teada – viisakuse küsimus.

7. Oleks hea, et poisid oleksid Missal isegi kui nad ei ole sel päeval ministrandid. (Ei mõelnud, et võivad olla probleemid sellega!) Eelkõige – poiss on katoliiklane ja pärast seda ministrant.

8. Jõuluetendus. Innustan poissi osaleda. Kurb oli möödunud aastal näha, et ministrantide grupp seisneb inimestest, kes kõige vähem tahavad midagi teha, peale oma kohustusi.

Tund 1 – 24.09.2017 – Ma olen Jumala laps

Täna, 24. septembril kogunesime PA1 rühmaga oma esimeseks tunniks. Meid oli kohal 4, aga teame juba, et järgmistel kordadel on meid rohkem!

Selle aasta tundides keskendume ennekõike palvele. See on praegu kõige tähtsam – õppida üha enam Jumalaga suhtlema, nii palve kui sakramentide ning meie igapäevase elu kaudu.

Teemade poolest jaguneb aasta laias laastus kaheks. Esimesel poolaastal räägime rohkem sakramentidest, sest lapsed on äsja vastu võtnud Esimest Armulauda ning hakanud käima pihil, mistõttu on hea süvendada teadmisi nende kohta ja neist rääkida, et sakramendid ja nende vastuvõtmine muutuksid tõesti laste elu osaks ja nad õpiksid mõistama nende väärtust veel paremini.

Alustasime oma tundi väikese palvusega. Istusime ringis vaibale ja kõigepealt tegime sissejuhatuseks väikese koduse altari, et meil oleks lihtsam Jumala ligiolu tajuda. Lapsed panid ise altarile lina, krutsifiksi, küünla ja Piibli ning rääkisime ka, miks üks või teine element meie jaoks oluline on. Tundi alustasime kellukesega, mis märgibki tunni algust ja  lõppu. See aitab meil meeles pidada, et kõik, mis kellukese helina vahel jääb – ehk meie tund – on palve ehk Jumalaga rääkimine ja Temaga koos olemine.  Seejärel palvetasime koos ja tänasime Jumalat kõige eest, mille eest meil oli meeles Teda tänada. Lugesime Evangeeliumit ja arutasime põgusalt, mida Jumal meile sellega öelda võis. Tavaliselt loeme vastava pühapäeva Evangeeliumit, aga täna valisime lugeda lugemist Heast Karjasest (Jh 10 1–18), sest see haakus väga hästi tunni teemaga.  Lõpetuseks kirjutasime väikesed eestpalved, lugesime need ette ja panime need kokku ühte purki, mille omakorda asetasime altarile – et kõik, kelle eest me palvetaksime, oleksid selle tunni jooksul palves Jumala ette toodud.

Tänase tunni teema oli “Mina olen Jumala laps”. Kõigepealt lasime ringi käima ühe karbi, mille sees võisime näha “Jumala kõige kallimat aaret”. Iga üks pidi seda ise vaikselt vaatama ega tohtinud teistele öelda, mis see oli.  Karpi vaadates nägid lapsed peeglit. Seega nägid nad iseennast – Jumala kalleimat aaret! Nõnda ongi. Meie oleme Jumala kalleimad aarded – iga üks meist. Oleme Jumala lapsed, Tema on meie Isa ja Jumal armastab meid nii väga, et on andnud oma elu meie eest ning annab end meile tänini kogu aeg. Sellest viimasest mõttest tuleb meil sel aastal palju juttu.

Seega arutasime selle üle, miks me oleme Jumala lapsed, kuidas me seda teame ja miks see nii oluline on. Rääkisime ka Jeesusest, kes on samuti Jumala laps ning seega meie vend, kes õpetab meile seda, kuidas olla head Jumala lapsed. Jeesust ja Tema õpetusi järgides õpime olema Jumalale headeks lasteks. Jumala lasteks saame me eriliselt ristimise sakramendi kaudu ning kõik ristitud inimesed kuuluvad ühte Jumala perekonda – Kirikusse – kus me kõik oleme vennad ja õed.  See teema haakus hästi tunni algul loetud Evangeeliumi kirjakohaga ning lapsed võrdlesid teemat arendades endid lammastega väga osavalt ja täiesti omal algatusel.

Tunni teises pooles joonistasime endast portree. Paberile oli kirjutatud “Minu nimi on……(lapse nimi). Mina olen Jumala laps!”. Pildid riputasime ilusasti klassiruumi üles. Kahjuks kõik pildid päris valmis ei saanud, aga neid saame teine kord lõpetada.

unnamed 1

Tunni lõpuks kogunesime jälle vaibale väikeseks lõpupalveks. Lugesime Meie Isa palve ja Ole Tervitatud Maarja palve ning korjasime kokku ka altari. Ja nagu lubatud, lõpetasime tunni kellukese helinal.

Kohtumiseni järgmisel nädalal!

unnamed