24.09.17

1. Tunnid sel aastal
Grupp on jagatud kaheks. Põhjus – suur vanuse erinevus. Kord kuus – tund, milles kõik ministrandid osalevad koos, ülejäänud pühapäevad – erinevates gruppides. Piir – “Kinnitamise vanus”. Noorem grupp – koos lastega PA1 (õp. Johanna ja Valev)

2. Tuletasin meelde palve – mitte hilineda Missadele (kui on ministrant, siis tulla vähemalt 15 min. enne Missat) ja tundidele.

3. Ettevalmistus Missaks: kõik esemed peavad olema kohal, küünlad põlevad, valgus altari osas. Kõik osalevad ettevalmistuses!

4. Ettevalmistus järgmiseks Missaks (pärast Missat).

5. Poisid vaadavad blogist, kes on ministrant. Kui teavad eelnevalt, et ei saa olla, siis – nii kiiresti, kui on võimalik, annavad teada mulle sellest.

6. Kui ei ole poissi pühapäeval (tunnis) ka oleks hea, et annaksid teada – viisakuse küsimus.

7. Oleks hea, et poisid oleksid Missal isegi kui nad ei ole sel päeval ministrandid. (Ei mõelnud, et võivad olla probleemid sellega!) Eelkõige – poiss on katoliiklane ja pärast seda ministrant.

8. Jõuluetendus. Innustan poissi osaleda. Kurb oli möödunud aastal näha, et ministrantide grupp seisneb inimestest, kes kõige vähem tahavad midagi teha, peale oma kohustusi.

P. Domenico eluloost, 2.

•Domenico klassikaaslased panid ahju lund/kive ja kui õpetaja küsis kes tegi, ütlesid nad et Domenico on süüdi, aga Domenico ei öelnud midagi ning sai karistada. Domenico oli nõus karistada saama sest muidu oleksid need poisid koolist välja visatud.
•Johannes Bosco tuli Domenico külla ja kohe kui Domenico sellest teada sai läks ta tema juurde küsimaks kas ta saab temaga õppida, Bosco kahtles algul ja lasi tal Kateheesi lugeda ja jutustada.
•Domenico läks vanemate juurde küsima kas ta võib Boscoga kaasa minna ja õppis selle Kateheesi lehekülje 8 minutiga ära.

P. Domenico eluloost. 1

(Mõned katkendid raamatust “Domenico Savio. Noor pühak”

1. Sündis 2. aprillil 1842. aastal Itaalias. Isa Carlos, ema Brigida.
2. Ma pean Missal teenima!
“Kui see poiss oli ainult viieaastane ja kui ta leidis kiriku ukse varahommikul suletuna, põlvitas ta sinnasamasse ja ootas, kuni see avatakse. Ilm ei huvitanud teda kunagi. Ta oleks põlvitanud ka mudas samamoodi nagu kuival maal. Ma räägin teile, leidsin ta ühel talvehommikul väljas kiriku ees ootamas, et ta saaks minu Missal teenida, ja tegelikult oli ta külmast kange!“
3. Ministrant
“„Domenico,“ ütles ta kahtlevalt pead raputades, „ma arvan millegipärast, et sa oled liiga väike, et Missal üksi teenida.“
„Oh, kuid ma tean kõiki sõnu, isa! Ja ma olen kõike ülejäänut teiste poistega palju kordi teinud… ja palju kordi ka omaette.“
4. Söögipalve
“… Varsti oli lihtne eine lõppenud. Suur Beppe asutas end minema. Carlo saatis ta ukseni. Kui sõber oli läinud, läks Carlo Domenico juurde, kes istus nurgas, kauss põlvede vahel.
„Miks sa niimoodi lauast ära läksid?“ küsis ta.
„Ah, issi,“ vastas poiss vaikselt, „ma ei tahtnud jääda selle kõrvale, kes hakkab sööma nagu loom, söögipalvet lugemata.“
5. Las parem õpetaja peksab mind.
“Domenicole ei meeldinud tülitseda. Sõprade sagedastest kaklustest hoidis poiss alati kõrvale. Nagu ta hiljem seletas, ei olnud põhjuseks mitte see, et ta oleks kartnud, vaid tal oli valus näha teisi kannatamas. Kord põhjustas vaatepilt, kuidas kaks poissi said õpetajalt laksu, talle nii palju piina, et ta puhkes nutma. „Ma oleksin tahtnud, et õpetaja lööb pigem mind,“ tunnistas ta, „kui et ta lööb kedagi teist.“

püha Domenico, esimesed kristlased

 

1. Domenico otsused pärast 1. Armulada
– käin pihil sagedamini, pühal Armulaual – nii tihti, kui preester lubab;
– igal pühapäeval ja pühal käin Missadel;
– minu sõbrad on Jeesus ja Maarja;
– pigem surm kui patt

2. Esimesed kristlased. Olid valmis surema usu pärast. Kes on tänased kristlased?

Katkend filmist “Quo vadis” (“Kuhu lähed”)

Kiriku pühad. Kategooriad

1. Suurpüha

Pühapäevad, Ülestõusmine, Jõulud, … (veel umb. 10)
– “kohustuslikud” – inimesed peavad käima kirikus (kalendris FDP)
– teised
Liturgias: “Gloria”, teine lugemine, usutunnistus, “omad” lugemised
Värvid: sõltuvad sellest, missugune päev on

2. Püha

Neitsi Maarja sünnipäev, apostlite pühad ja teised…
Liturgias: “Gloria”, “omad” lugemised
Värvid: sõltuvad sellest, missugune päev on

3. Mälestuspäev
Üldjuhul – ei ole “Gloria”, teist lugemist, usutunnistust. Lugemised, nagu tavalisel päeval.
Värvid: sõltuvad sellest, missugune päev on

4. Tavaline päev
Värvid: sõltuvad sellest, missugune aeg on

Ministrantide väljasõit 9.05.2015

  1. MPEÕK Maardu Peaingel Miikaeli Kogudus

mv1Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Jätka lugemist

Püha Peetrus

Peetruse pärisnimi oli Siimon. Tema ja ta vend Andreas olid kalurid, kes elasid Galilea järve ääres. Jeesus pöördus kala püüdva Siimona poole ja kutsus teda oma jüngrina ”püüdma inimesi”. Nime Peetrus andis talle Jeesus, kes ütles: “Sina oled kalju, millele ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtme, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”
Esimese karmi õppetunni sai Peetrus siis, kui ta nägi Jeesust järve peal kõndimas. Kui teised jüngrid hüüdsid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid himu pärast kisendama, palus Peetrus Jeesust: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!” Peetrus astuski paadist välja, kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Tuult nähes lõi ta aga kartma. Uppuma hakates hüüdis Peetrus: „Issand, päästa mind!” Jeesus sirutas käe, haaras temast kinni ning ütles tähendusrikka lause: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?” Jätka lugemist