EA1 – 11. tund (06.12.2015) Meie jõulusõim sai valmis :)

Nagu eelmisel nädalal räägitud sai, oli 2. advendiaja pühapäevane tund natuke peo moodi… Üheskoos kujundasime oma jõulusõime lõpuni ning siis sõime kooki ja ajasime juttu – koolist ja teleka vaatamisest ja sellest, kui palju keegi kodus arvutit või telefoni “näppida” tohib. Kuna tavapärane tunnikord ei kehtinud, siis olid lapsed ka pisut ülemeelikumad ja vestlus läks kohati väga elavaks. 🙂

Jäädvustasime selle pühapäeva meeleolu ka mõnel fotol, mida nüüd teiega jagame. Esiplaanil on meie grupi meisterdatud jõulusõim, mis  sai üles seatud Püha Johannes Paulus II saali, nii et kõik huvilised võivad seda pühapäevasel ühisel kiriku kohviljoomisel uudistada.

Advendiaeg 2015Sööme kookiMaiasmokad

Järgmisel pühapäeval s.o. 13. detsembril esietendub peale Püha Missat pühapäevakooli jõulunäidend “Legend jõulutähest” ning ka EA1 grupi lastest on seal päris mitu osalejat. Loomulikult on kõik oodatud etendust vaatama!

Pärast etendust tähistab pühapäevakooli pere pastoraalkeskuses  jõulupühade saabumise algust. Sellega algab ka pühapäevakoolis jõuluvaheaeg. mis tähendab seda, et järgmised pühapäevakooli tunnid saavad toimuma alles uuel aastal. Täpsem info selle kohta tuleb isa Igori vahendusel. Aga kirikus toimuvad advendiootuses ja jõulupühade ajal Pühad Missad, kontserdid jms., nii et kindlasti näeme ikka.

Rahulikku ja õnnistatud ootusaega soovides!

Mari ja Kristiin

EA1 – 9. tund (22.11.2015) Roosipärja palve. . . . . . . . . . . . EA1 – 10. tund (29.11.2015) Meisterdame Jõulusõime.

Loogilise jätkuna eelmistele tundidele rääkisime 22. nov. tunnis Roosipärja palvest ning sellest kuidas läbi Roosipärja palvetamise mõtiskleda Jeesuse elu sündmuste üle ja Neitsi Maarja kohaloleku üle nendes….

On imeilus komme palvetada Roosipärga koos perega ning paljud kristlased seda ka teevad.

Arutasime lastega läbi nii Rõõmurikka -, Valurikka , Aurikka –  kui Valgusrikka Roosipärja Saladused, kuid ajanappuse tõttu päris Roosipärja palvetamiseni ei jõudnudki. Kindlasti aga teeme seda edaspidi.

Advendiaja 1. pühapäeval, 29. nov., oli pühapäevakooli tund täies mahus pühendatud meie enda grupi Jõulusõime valmistamisele. Tegemist oli päris aeganõudva ettevõtmisega. Jõulusõime tegelastele oli vaja anda neile iseloomulik välimus ja nii me siis meisterdasime terve tunni… Üle ootuste õnnestus kõik figuurid enam-vähem valmis saada ning saabuval pühapäeval võime oma Jõulusõime lõplikult kujundada ja viimistleda. Ilmselt tekib ka võimalus paigutada see jõuluajaks kuhugi sellisesse kohta, kus kõik soovijad seda hiljem näha saavad. Loodan, et lapsed on sama ootusärevad kui õpetajad, et kuidas see kõik meil välja kukub!              🙂 🙂 🙂

Pühapäevast kohtumist oodates!

Mari

 

EA1 – 8. tund (15.11.2015) Mida ma tean-mäletan Jeesuse elust?

Kuna Jeesuse elu ja imeteod on nii oluline teema, et edaspidi aru saada Evangeeliumi sündmustest, pühendasime novembrikuu 3. tunni taas Jeesuse elusündmuste meeldetuletamisele. Värvisime ka seekord värvipilte, aga pisut teistmoodi. Nimelt sai värvimise ajal igaüks mõelda ja meenutada, millist Evangeeliumi sündmust tema pildil kujutatakse. Ning kui pilt oli valmis, tulid lapsed ükshaaval klassi ette, et ka teistele jutustada, millest nende pildil kõneldakse.
Eelnevatel tundidel räägitu oli lastele väga hästi meelde jäänud ning kui mõnel puhul ei meenunudki kohe päris täpselt pildil kujutatu, siis ühisel nõul ja teiste kaasabil saime iga pildi sisust lõpuks aru.
Kuna ootame kõik peagi algva advendiaja algust, siis keskendusime eriti Jeesuse sünnile, lapsepõlvele ja esimestele imetegudele. Kristuse kannatusele, ristisurmale ja ülestõusmisele pühendame rohkem aega peale aastavahetust.

Kohtumiseni pühapäeval!

Kristiin

EA1 – 7. tund (08.11.2015) – Mida näitas Jeesus oma maapealse eluga

Tänasel tunnil meenutasime Jeesuse elusündmusi ja arutlesime, mida need meie – inimiste – jaoks tähendavad. Kasutasime eelmisel tunnil värvitud pilte Jeesuse elu erinevatest sündmustest ning lastel oli võimalus näidata, mis eelmistest tundidest meelde oli jäänud. Rääkisime lühidalt pea kõigist etappidest. Alustasime Inglikuulutusest Neitsi Maarjale, kelle “jah”-sõna teeb Jumala Poja tuleku maa peale üldse võimalikuks. Edasi vaatlesime Jeesust sõimes ja nägime, et meie Jumal on väga alandlik. Ta ei valinud sündida luksluslikku villasse, vaid vaesesse talulauta. Jumal näitab meile teed alandlikkuse suunas, kuna Tema, kes oli Jumal ei valinud seda, mis inimeste meelest on uhke ja suursugune. Küll aga tundsid Jumala selles väikses lapses ära kolm tarka Idamaalt, kes tõid Jeesuslapsele kingituseks kulda – kuninglikkuse sümbol, viirukit – preesterluse sümbol ja mürri – ohverduse sümbol.
Kaheteistaastase Jeesuse templist leidmisest liikusime edasi puusepa töökotta, kus Jeesus noorukina õppis Joosepi käe all lihtsat puutööd. Jumal on meile tõesti alandlikkuse eeskujuks: ka siin ei eelistanud Jumala Poeg uhket ja kõrget ametiposti, vaid ta valis tagasihoidliku käsitöölise ameti. Vaatlesime ka Jeesuse esimest imetegu Kaanas: ta muutis vee veiniks puhtalt selle pärast, et inimestele rõõmu teha. Ning kuna Jeesus elab ja on iga päev meiega, tahab ta ka meile igal päeval rõõmu tuua. Teises imepärases teos: vee peal kõndides, ütleb Jeesus meile väga segelt, et me ei kahtleks egal kardaks, seit Tema ise – Jumal – on meiega.
Rääkisime ka ristilöömisest. Jumala Poeg lasi end risti lüüa, et kogu inimkond päästa nende pattudest. Patt lahutab meid  Jumalast ning Jumal ei taha, et me ealeski Temast lahutatud oleks. Sellepärast ohverdaski Kristus iseenese meie eest. Ta armastab meid liiga palju. Ent peale oma kannatamist ja haudapanekut tõusis Jeesus üles ning pühad naised koos jüngritega leidsid eest tühja haua – Jeesust ei olnud enam seal. Ta võitis surma ära igaveseks. Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene. Tema inimkeha, millel on viis kannatushaava, võeti pilvedel üles taevasse, kus Jeesus elab ihulikul kujul ja kus ta palub meie eest.

Õnnistatud koolinädalat ja kohtume pühapäeval! 🙂

Kristiin

EA1 – 5. tund (25.10.2015) ja 6. tund (01.11.2015) – Jumala poja, Jeesus elu

Sügisese kellakeeramisega oleme juba kohanenud ning advendiajani on jäänud ainult mõned nädalad. Tempokalt käivad ettevalmistused pühapäevakooli jõulunäidendi lavale toomiseks. Ka EA1 grupi lapsed on selles osalised.

…Nii tunduski, et aeg on küps selleks, et teada saada (või meelde tuletada), kelle tuleku ootuses me advendiajal elame. …Kuna 45 minutit pühapäevakooli tunniks on imelühike aeg, siis rääkisime Jeesuse elust kahel järjestikusel pühapäeval ning teeme seda ilmselt ikka ja jälle ka edaspidi… Lisan siia juba eelmisel aastal laste jaoks koostatud kokkuvõtte Jeesuse elu sündmustest ja pühakirja viidetest, et oleks võimalik ka kodus nende üle arutleda. …Värvisime tunnis koos ka Jeesuse elu sündmusi illustreerivaid pilte ning nii saame nendest edaspidi kujundada väikese väljapaneku, mis aitaks kõike olulist südames ja meeles hoida.

Jeesuse elu: tema perekond, sünd, imeteod, kannatused, taevasseminek:

Ingli kuulutus Neitsi Maarjale (Lk 1:26-38)

Ühel päeval ilmus Neitsi Maarjale peaingel Gabriel, kes ütles talle: „Ole tervitatud Maarja, täis Armu, Issand on Sinuga! …Jumal on valinud sinu, et sa saaksid Jeesuse, kogu maailma päästja emaks.“ Maarja ei osanud nii suurt kingitust oodata, kuid võttis selle alandlikult vastu. Nii sai Maarjast Jumala Ema ehk Kristuse Ema.

Jeesuse sünd (Lk 2:1-17 / Mt 1:18-25)

Jeesus sündis Betlemmas, laudas, kus hoiti koduloomi. Kõik linna külalistemajad olid kinni ning kui laps hakkas sündima, ei jäänud Maarjal ja Joosepil muud üle, kui laudast peavarju otsida. Jeesuse sünnipäev on 25. detsembril ja novembri lõpust algab aeg, mida me nimetame advendiks – see tähendab Jeesuse sünni ootamist.

Öösel, kui Jeesus oli sündinud, ilmus läheduses karjatavatele karjastele ingel, kes ütles, et sündinud on päästja. See sõnum rõõmustas karjaseid ja nad kiirustasid Jeesust austama ja tervitama, tuues Talle kingitusi.

Kolm kuningat  (Mt 2:1-12)

Idast asusid tähele järgnedes teele kolm tarka, keda tuntakse kolme kuningana. Täht juhtis nad sinna, kus Joosep ja Maarja koos lapsukesega peatusid. Kolm kuningat tõid Jeesusele kingituseks kulda, viirukit ja mürri.

Jeesuse lapsepõlv (Lk 2:51-52)

Kui Jeesus oli laps, elas ta Naatsaretis koos oma ema Maarja ja Joosepiga. Ta armastas oma vanemaid ja oli alati hea ja sõnakuulelik. Mängides teiste omavanustega oli ta neile hea ja ustav sõber.

 

Jeesus õpetab templis (Lk 2:41-52)

Kui Jeesus oli 12 aastane suundus ta koos Maarja ja Joosepiga paasapühadeks Jeruusalemma templisse nagu komme ette nägi. Jeesus palvetas templis koos teistega. Kui teised koduteele asusid, jäi Jeesus templisse maha. Karavan oli maha käinud umbes juba ühe päeva teekonna jagu maad, kui vanemad märkasid, et Jeesus ei ole nendega. Nad pöördusid tagasi Jeruusalemma ning leidsid Jeesuse templist õpetatud meestega rääkimast. Kuulajad olid üllatunud, et  Ta oskas kõigile esitatud küsimustele vastata.

See on viimane sündmus, mida me Jeesuse lapsepõlvest teame. Teame, et Ta kasvas nagu tavaline laps ning elas ja töötas kuni kolmekümnenda eluaastani koos Joosepiga töökojas puusepana.

Jeesuse ristimine (Mt 3:13-16 / Mk 1:9-11 / Lk 3:21-22)

Jeesus oli umbes 30 aastane, kui ta läks Jordani jõe äärde, et lasta ennast oma sugulasel Ristija Johannesel ristida. See palve üllatas Ristija Johannest, sest ta arvas, et Jeesust ju pole vaja ristida, kuna Ta on Jumala poeg ning teda pole vaja pattudest puhastada. Aga Jeesus tahtis siiski ristitud saada, et näidata kõigile inimestele, kui tähtis on ristimine ja kui oluline on olla ristitud.

Jeesus ja jüngrid (Jh 2:1-11; Jh 6:1-15). 

Jeesus hakkas inimesi õpetama, kuidas armastada üksteist ja Jumalat. Ta valis tavaliste inimeste seast välja 12, kellest said tema erilised sõbrad ehk jüngrid. Esimesed nendest 12-st olid Siimona ehk Peetrus ja tema vend Andreas, kes olid kõige tavalisemad kalurid. Jeesus käis mööda maad tervendades abivajajaid, õpetades inimesi ning saates korda erilisi tunnustähti ehk imetegusid. Jeesuse esimene imetegu oli Kaana pulmas vee  veiniks muutmine. …Jeesus toitis kahe kala ja viie leivaga 5000 meest  jne.

Meie Isa Palve (Mt 6:9-13 / Lk 11:1-4)

Ühel päeval palusid apostlid, et Jeesus õpetaks neid palvetama. Jeesus õpetas neile Meie Isa Palve. Selle palve kaudu õpetas Jeesus meid kutsuma Jumalat isaks. Meie Isa Palve on eriline ka selle pärast, et selle õpetas meile Jeesus ise.

Jeesus läheb Jeruusalemma (Mt 21:1-9 / Mk 11:1-11 jj)

Jeesus teadis, et tema ülesanne siin maa peal pole inimesi õpetada vaid hoopis neid päästa – lunastada surres meie kõigi patud. Jeesus sõitis Palmipuudepühal eesli seljas Jeruusalemma, kus teda võtsid vastu suured rahvahulgad ning kutsusid teda kuningaks. Kuid seal oli ka neid, kes ei tahtnud Jeesuse õpetussõnu mõista ja plaanisid teda hoopis tappa. Oli suur hulk inimesi, kes soovisid Jeesust kiusata ja küsisid Temalt igasuguseid keerulisi küsimusi. Jeesusel oli kõigele vastatus valmis.

Püha õhtusöömaaeg (Mt 26:26-29 / Lk 22:19-20)

Paasapühade õhtusöögil, Pühal Õhtusöömaajal, millest võtsid osa kõik 12 jüngrit, seadis Jeesus sisse Armulaua sakramendi, et olla igavesti koos meiega. Armulaud on väga oluline sakrament, sest seda vastu võttes muutume me iga korraga üha rohkem ja rohkem Jeesuse sarnaseks. Armulaud, nagu ütleb ka selle nimi, on Jumala Armu allikas ja samal ajal meie kohtumine Jeesusega.

Jeesuse kannatused ja risti löömine

Samal õhtul võeti Jeesus kinni ja viidi Pontius Pilatuse juurde, kes mõistis Jeesuse surma. Jeesus pidi risti löödama Kolgata mäel. Selleks pidi Ta risti ise seljas Kolgatale kandma. Rist oli raske ja Jeesus väsis mitu korda. Ristitee palve ajal meenutatakse kõiki sündmusi, mis sellel teekonnal toimusid. Ristilöömisega Jeesuse piinad ja alandused veel ei lõppenud.  Ta naelutati risti külge, mille ülaosas oli kiri „INRI“ – see tähendab „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas“ ning sõdurid jagasid omavahel Tema riided. Ristiteel ja risti all seistes nägi Jeesuse kannatusi ka Tema ema Maarja.

Oluline on meeles pidada, et Jeesus suri ristil meie kõigi pattude eest (patud, need on teod, sõnad… millega me oleme Jumalat solvanud). Patt on see, mis eemaldab meid Jumalast. Jeesus ohverdas ennast meie eest vabatahtlikult, sest Ta armastab meid.

Kui Jeesus suri, pandi Tema keha hauda. Kolme päeva pärast, kui naised läksid Jeesuse hauale, nägid nad, et raske kivi, millega haud oli suletud, oli eest ära veeretatud ja haud oli tühi… Jeesus ilmutas ennast veel 40 päeva jooksul oma jüngritele, kel on vahel raske uskuda, et see on Jeesus, kes on ülestõusnud. (Jh 20:1-23)

Jeesuse taevasseminek (Ap 1:4-11) ja nelipühad (Ap 2:1-13)

Jeesus jäi veel mõneks ajaks oma jüngrite juurde kuni Ta läks pilvel üles taevasse. Nelipühadel saatis Jeesus jüngritele Püha Vaimu ehk lohutaja. Jüngrid hakkasid rääkima erinevaid keeli, et nad saaksid jagada Jumala õpetust võimalikult paljudele rahvastele. Nelipüha peetakse päevaks, mil sai alguse Kirik ehk Kristuse Ihu maapeal.

Kokkuvõte sai pikk, aga loodetavasti on natuke abiks. 🙂

Rahulikku hingedepäeva!

Mari

EA1- 4. tund (18.10.2015) – Jumala kõige suurem kingitus meile on Jeesus

Esimest aastat Armulaua sakramendi vastuvõtmiseks valmistuvad lapsed said sellest pühapäevast alates endale oma ruumi ja see tegi kõigile rõõmu. Meie pühapäevakooli tunnid toimuvad nüüd enamasti esimesel korrusel – pastoraalkeskuse välisuksest sisenedes jääb kohe vasakule lai uks, millest tulebki sisse tulla :)…. Seal on istumise ja joonistamise-meisterdamise ning hea tahtmise korral ka mänguruumi. Lastele tuba igatahes väga meeldis!

Koolivaheaeg oli meie grupi ridu mõnevõrra hõrendanud, aga pühapäevane vestlus sai sellegipoolest äraütlemata elav. Tuletasime üheskoos meelde, millest seni olime rääkinud ja jõudsime päris üllatust tekitanud teadasaamiseni…

Jumal on loonud kogu maailma. Ta on olemas igal pool – kõiges, mida me näeme ja tunneme ja ka meis enestes. Ta armastab meist igaühte ning teab meie mõtteid ja tegusid. Oma võimetele vastavalt peame me püüdma hoida Jumala loodut. Väike laps saab teha väikeseid asju – aidata taime, looma või lindu, kui seda vaja on. Ja kindlasti on vaja olla hoolivaks-abistavaks sõbraks oma kaaslastele.

Selle arutluse tulemusena jõudsime Jumala kõige suurema kingituseni meile – Jumal kinkis oma poja, Jeesuse. Ta tegi seda selleks, et inimesed tunneksid Jumala armastust ning õpiksid elama tema tahte järele. See, et Jumal sündis maailma inimesena tundus lastele ikka erakordselt vägevana…

Jõuludeni on veel paar kuud aega. Aga juba õige pea täituvad kaubanduskeskused värviliste ehete, kingituste ja reklaamidega. Inimesed tähistavad jõulupühi väga paljudes maailma maades, aga selle püha tegeliku tähenduse peale sageli ei mõeldagi. … Jõulud on Jumala Poja, Jeesuse Kristuse sünnipäev…. Sünnipäeval tehakse ju kingitusi ikka eelkõige sünnipäevalapsele. Pühapäevakooli pere alustab jõulunäidendi ettevalmistamisega. Ja muidugi jõudsime siis ka põhjuseni, miks me seda kõike teeme… See on meie kingitus Jeesus-lapsele.

(PS! Jõulunäidendi sõnalised osad on näitlejate vahel juba ära jagatud, aga inglikeste ning linnarahva osatäitjate arv ei ole piiratud ja soovijad võivad veel selle ühistegevusega liituda. :))

Seekord rääkisime natuke ka palvetamisest. See on viis, kuidas igaüks meist saab suhelda Jumala, meie Isaga … ja Jeesusega, Jumala pojaga. Meie Isa Palve õpetas inimestele Jeesus ise, aga me võime palvetada ka oma sõnadega ja rääkida oma Taevase Isaga just siis, kui seda soovime. Ja rääkida võib oma palves kõigest sellest, mis meie südamel parajasti on….Igatahes – lapsed lubasid proovida :).

Lustlikku koolivaheaega ja jällenägemiseni saabuval pühapäeval!

Missa kirikus algab kell 11.30 ning seejärel kohume pühapäevakooli tunnis!

Olge hoitud!

Mari

EA1 – 3. tund (11.10.2015) – Jumal on meie kõigi Isa

Eelmine tund algas kõigi pühapäevakooli gruppide ühispildistamisega. Nimelt sõidab meie koguduse preester isa Pedro Rooma, et kohtuda paavstiga ning pühitseb ka koos Püha Isaga Missa. Tundus, et pühapäevakooli laste pildi kinkimine paavstile oleks hea mõte. Isa Pedro palub ka paavst Franciscuse õnnistust kõigile pildil olijatele ning seejärel tuleb pühitsetud pilt tagasi kodumaale ja loodetavasti leiab endale koha koguduse ruumides.

Kui eelmisel korral rääkisime sellest, et Jumal on meie Looja, siis täna mõtisklesime põhjalikumalt selle üle, et Jumal on meie Isa ja meie tema lapsed.

Alustuseks kõnelesime pisut paavstist ning kõik lapsed said endale Püha Isa Franciscuse pildi. Mõtisklesime selle üle, kes on veel meile isadeks. Igal lapsel on lihane isa ja ka vanaisad; siis nimetame veel isadeks preestreid ja Pühaks Isaks nimetame me paavsti. Ning meie Isa on ka Jumal, kes on Taevas.

Arutlesime selle üle, milline on vanemate ja laste suhe. Vanemad hoiavad alati oma lastel silma peal, isegi kui nad ei ole füüsiliselt laste juures, elavad lapsed alati nende südametes. Nii on ka Jumalaga, kes on meie kõigi Isa. Rääkisime, et Jumal näeb ja kuuleb meid alati ja ootab armastava isana, et me jagaksime Temaga kõiki oma muresid ja rõõme. Jumal on kogu aeg meiega.

Eelmisel tunnil keskendusime sellele, et oleme kõik loodud Jumala poolt ning igaüks joonistas väikesele kaardikesele oma nime. Täna avastasime, et Tema, kes on meid loonud, tunneb meid läbi ja lõhki. Jumal on loonud meie sügavaima olemuse ning ta armastab isikuliselt ja kordumatul viisil iga oma last.Sel puhul õppisimegi ära väikese laulukese, mille sõnad on järgmised:

Ära karda, Su Jumal olen ma,

Sind olen valinud, nimepidi kutsunud.

Sa oled kallis minu silmis ja Sind armastan.

Ära karda, sest ma olen Sinuga.

🙂 🙂 🙂

Järgmise rõõmsa kohtumiseni!

Kristiin