Jalgrattamatk

Laupäeval, 27. juunil, toimub meie traditsiooniline jalgrattamatk (Nõmme-Harku terviserada – Pääsküla, umb. 25 km).  On kutsutud lapsed, vanemad ja pühapäevakooli õpetajad. Vastavad riided selga, kaasa võileivad ja jook.
Koguneme 13.45 Rahumäe jaamas (rong Balti jaamast  13.30).

Kontakt: i. Igor

Advertisements

Matk Aegviitu 2015

Juba toimus… Pildid on siin.

Laupäeval, 6. juunil toimub meie traditsiooniline matk Aegviidusse. Käime Sõõriksoo rajal, Nelijärve juures. Teel näeme mitmeid kauneid järvi, Nelijärve mägesid. Nelijärve puhkekeskuses on võimalus sõita vesijalgrattadega. Külastasime Aegviidu seiklusparki. Sõidame rongiga Balti Jaamast kl. 10.24. Vastavad riided selga, kaasa võileivad ja jook (võib olla midagi ujumiseks).
Kõik lapsed, vanemad ja pühapäevakooli õpetajad on kutsutud.

Maarja Kooli esimese poolaasta kava

Maarja Kooli esimesel poolaastal õpime rohkem tunda Neitsi Maarja elu. Kohtume kord kuus ning iga kord on teemaks üks sündmus Maarja elust. Jutustame lugu, vaatame, kuidas kunstnikud seda kujutanud on ja teeme ise ka! Maikuus paneme valminud töödest kokku näituse. Tundide ajad ja teemad on järgmised:

P 22.02 – Jeesuse templisse toomine – akrüülmaal
P 22.03 – Maarja kui ema kesk Püha Perekonna igapäevaelu – kollaaž
L 25.04 – Pietà (Maarja hoiab süles ristilt võetud Jeesust) – klaasimaal. Tund toimub Klaasiklubis (Kalamaja, Niine 11, 2a korrus, http://klaasiklubi.ee/et), juhendab Kai Kiudsoo-Värv.
L 2.05 – Püha Maarja, taeva ja maa kuninganna – sõidame Aegviitu, kus õpime savist Maarja kujukesi voolima

Tundi on väga oodatud nii meie pühapäevakooli lapsed kui kõik teised huvilised. Kuid palume osalemisest ette teatada, et saaksime varuda parajas koguses töövahendeid.

Rõõmsate kohtumisteni!

 

 

 

Maarja Kool – huviring lastele

Peeter-Pauli koguduse juures alustab tegevust laste huviring, mille
eesmärk on pakkuda lastele võimalust loominguliseks tegevuseks kiriku
juures. Maarja-aastale kohaselt on meie esimese poolaasta teemaks
Maarja ja Maarjamaa. Sündigu mulle sinu sõna järgi! Nii ütles Neitsi
Maarja, kui sai teada, mida Jumal temalt ootab ja nii püüame ka meie
muusika ja kunsti kaudu kasvada armastuses Jumalaema vastu ning tema
abiga õppida järjest paremini vastama Jumala tahtele.

Oodatud on nii meie pühapäevakooli ja koguduse lapsed kui kõik teised,
kellel on soov osaleda kristliku suunitlusega huviringis. Meie esimene
kohtumine toimub pühapäeval, 25. jaanuaril kell 13.45 pastoraalkeskuse
saalis, palume tulla ka lapsevanematel.

Info: pp.ppkool@gmail.com

Pühapäevakooli Jõulunäidend

“Jõulud on laste püha,” kirjutab Fanny de Sivers, “ainult lapse silm oskab näha imesid ja tunda neist siirast rõõmu.” Sel aastal sai meie pühapäevakool selle väite tõesust oma silmaga näha. Sai teoks midagi, mis paljude inimeste südames juba pikemat aega pakitsenud oli ja mis aitas meil kõigil sel jõuluootuse ajal paremini valmistuda ja laste silmade läbi jõuluimest osa saada. Meie esmakordse jõulumüsteeriumi ettevalmistused algasid kaks kuud tagasi ja leidsid nüüd, 14. detsembril oma kulminatsiooni täissaali ees jõuluevangeeliumit ette mängides. Kui esmakordselt sellest plaanist juttu tegime kõlas see nii mõnegi jaoks riskantse ettevõtmisena. Aga sellegipoolest võtsid kõik lootusrikkalt nõuks asi teoks teha – kas kahe või  kahekümne lapsega – aga igatahes teha! Jumalal  on aga  teadagi lastega omette diil – nende päralt on Taevariik.  Ja nõnda oli meie laste tegemine kõige nende kahe kuu jooksul väga õnnistatud! “Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel” (Mt 18:20). Alustuseks kas või see, et kahe lapse asemel oli osalejaid lõpuks 27.PPJN2014 022PPJN2014 060 Proove alustasime tasapisi, aga  üsna tempokalt. Esimeses proovis lugesime kõigi lastega koos näidendi läbi, osad olime juba varemalt jaotanud. Meie esimene kohtumine algas väikese palvega, et kogu ettevõtmine Jumala kätte usaldada. Järgmistes proovides kogunesime väiksema seltskonnaga – nendega, kel oli sõnaline osa – et saaksime pisut rohkem süveneda, sest 27 lapsega korraga proovi teha  võib osutuda… keerukamaks. Aga viimastes proovides kogusime muidugi  kokku ka kõik lambad ja inglikesed. Nõnda olime siiski kõik koos pidevalt osalised – ka need pühapäevakooli lapsed, kes näidendis kaasa ei teinud. Nemad aitasid kõige muu olulisega nt plakati meisterdamisega. Lapsed olid proovides fantastiliselt tublid. Esmakordse ettevõtmise tõttu ei teadnud üldse, mida oodata. Aga lapsed on meil töökad ja ülivõrdes andekad. Vaatamata kõigile sajale muule tegemisele, mis nende eludes on, olid kõik peaaegu alati proovis kohal ja harjutasid hoolega, vaatamata väsimusele või vastupidi – ülemeelikule tujule –  ja mõnikord ka vaatamata  õpetaja Johanna nõudlikule loomule. Lust ja lillepidu on selliste lastega koos midagi teha! Ning õpetajate südametesse jäävad sellest tihedast ja töökast ettevalmistusajast kirjeldamatult soojad mälestused – näiteks sellest, kuidas proovi alguses terve see seltskond sõbralikult ringis istub ja piparkooki sööb ning lastelt küsides, miks me seda asja üldse teeme, kõlab vastus: Jumalale tänuks ja kiituseks!

Siit esimene suur kummardus ka kõigi nende laste vanematele, kes oma lapsi  proovi tõid, neid kannatlikult proovi ajal ootasid, hiljem julgustasid ja ettevalmistustega abistasid. Ja ega ka see tekst omaette harjutades väga lihtsalt meelde ei jää.. Samal ajal tuli tegeleda ka kõige muuga, mis etenduse juurde käib – kostüümide, rekvisiitide, plakatite, kavade, kutsete ja muuga. Meil õnnestus õpetaja Ene juhtimisel kokku koondada üks võimsamaid kunsti-tiime, mis iial nähtud! Uskumatu nobeduse ja armastusega valmisid enneolematud  lambamaskid ja inglitiivad (ja seda teinekord kell 9 õhtul). Ideestatud sai kostüümiplaan, lapsed pandi kutseid ja plakateid meisterdma, Karl Otto kujundas  võimsa kavalehe ja flaierid  ning isa Alfonsol kästi kiriku jõulusõime juurest meie jaoks sõim sisse vehkida. Iga üks täitis oma ülesannet ning aitas veel kõige muuga, mis vaja.  Ja seda kõike isa Igori valvsa ja hoolitseva  pilgu all. PPJN2014 193PPJN2014 006 Nõnda tegutsedes läks aeg nagu lennates ja kätte jõudis otsustav 14. detsembri hommik. Saime lastega kokku kell 10, et proovi teha. Kuna proovid toimusid ainult pühapäeviti pärast pühapäevakooli tundi, jäi prooviaega kindlasti vähem, kui oleksime soovinud. Seega oli etenduse päeval varakult kogunemine hädavajalik. Ja ütleme ausalt, et ega proov väga palju julgust ei andnud. Korraga tundus nagu oleks lastel kõik meelest läinud, mis me üldse harjutanud olime. Lisaks oli kogu aeg kasvav hirm, et meie ruum jääb publiku jaoks liiga väikeseks. Eelmistel päevadel saime teateid, et mõni laps on haigestunud ja nende osalemine oli tõsise kahtluse all… Mõne õpetaja süda värises niisiis enne etendust nagu haavaleht.  Kuid siin on koht, kus kõlavad eriliselt meie näidendis Maarja lausutud sõnad: “Usaldame Jumalat, küll tema meie eest hoolt kannab.” Ja nõnda loomulikult oligi. Andsime end palves Jumala hoolde ja saime tasuks oma pisikese jõuluime – ideaalse jõuluetenduse. Miski poleks saanud paremini minna. Kõik sujus viperusteta, ilma ühegi apsuta. Publik mahtus saali,  ühislaule lauldi hoolega ja lapsed, kes on ise väikesed imed, tõid vaatajate ette aegade imelisema sündmuse – Jeesuse sündimise.  Ja mis kõige tähtsam – tundsid sellest ise siirast rõõmu! Rõõmu oli hirmus palju kõigil!

Kasvasime selle aja jooksul omavahel rohkem  kokku, õppisime üksteist paremini  tundma ja ühise perekonnana tegutsema. Ja tänutunne sellest kõigest tahab südame lõhki ajada! Kuid kogu see tegemine oli ka mitmes mõttes õpetlik. Lapsed kasvatavad meid, täiskasvanuid, rohkem kui meie neid. “Lapsi ja nende kasvatamist on meile endile rohkem vaja, kui lastele või riigile, sest lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise. See ongi nende puhul õnnistus.” ütleb Ida Karim Tammsaare “Tões ja õiguses”.  Meie võtsime selle jõulunäidendi ette laste pärast. Et neil oleks rõõmu jõuluootusest ja et nad Jeesuse sündimise loost erilisemal kombel osa saaksid. Ja näed, seda tehes, saime ise ninanipsu. Laste vankumatu rahu ja rõõm ka kõige pingelisemates olukordades on eeskujuks ükskõik kellele meile. Nemad nägid  ja uskusid seda imet ammu enne meid. Nemad on lapsed kõige ehedamal kujul. “Jõulud on laste püha.” seisab ülal. Aga lapseks olemine – see ei sõltu vanusest. Me oleme kõik Jumala lapsed. Olla laps Jumala ees tähendab Lisieux’ püha Therése’i sõnul “Ära tunda  oma olemust,  oodata kõike Jumalalt nagu väike laps ootab kõike oma isalt.”  Tänu sellele jõulunäidendile saime kõik rohkem lasteks. Õppisime lastelt lapseks olemist. Õppisime rohkem  usaldama ja lootma.  Ja võime nüüd, lastena, rahus oodata meie Isalt seda kõige suuremat kingitust, mis Ta meile andnud on!

Suur aitäh kõigile! Jõulud on meie jaoks sel aastal imelisemad, kui eales varem!

PPJN2014 001PPJN2014 053PPJN2014 010

Jõulunäidend – esimene proov

Nagu terve meie pühapäevakooli pere kindlasti juba kuulnud on, lavastame sel aastal lastega jõulunäidendi, et paremini osa saada jõulumüsteeriumist ning valmistuda Kristuse sündimiseks. Pühapäevakooli õpetajatele rõõmsaks üllatuseks on osaleda soovijaid praeguseks hetkeks tunduvalt rohkem kui loota julgesime – suur aitäh kõigile, kes on endast juba märku andnud! Kui keegi veel näidendist osa võtta soovib, võib julgesti teada anda.

Esimest korda kohtume pühapäeval, 26. oktoobril, pärast pühapäevakooli tunde. Kui vähegi võimalik, palume kohale tulla kõigil, kes mingil viisil näidendist osa võtavad. Siis saame teksti läbi lugeda ja kokku leppida, kuidas edasi tegutseme.